Avamererajatised on merekeskkonnas olevad konstruktsioonid ja rajatised, tavaliselt elektri, nafta, gaasi ja muude ressursside tootmiseks ja edastamiseks. Kaardil on näidatud selliste avamererajatiste asukoht ja tegevusseisund. Teavet saadi Kirde-Atlandi merekeskkonna kaitse konventsioonist (OSPAR), mis jälgib avamererajatiste arendamist ning haldab kõigi OSPARi merealal olevate avamere nafta- ja gaasirajatiste ajakohastatud loendit.

Kaardil on näidatud keskmine tuulekiirus ja -suund ca50–100km kaugusel Euroopa rannajoonest üksteisest umbes 100 km vahega paiknevas 237punktis. Tuulekiiruse ja -suuna vaatlusandmed koguti portaali waveclimate.com andmebaasis kättesaadavatel satelliitidel ERS-1, ERS-2, Topex/Poseidon ja Geosat olevate kõrgusmõõturi ja skatteromeetri andurite abil. Nende vaatlusandmete põhjal arvutati keskmised iga vaatluspunkti keskele koondatud 200x 200 kilomeetri suuruses kastis.

Kaardil on näidatud oluline lainekõrgus ja -suund ca 50–100 km kaugusel Euroopa rannajoonest üksteisest umbes 100km vahega paiknevas 237 punktis. Lainekõrguse ja -suuna vaatlusandmed koguti portaali waveclimate.com andmebaasis kättesaadavatel satelliitidel ERS-1, ERS-2, Topex/Poseidon ja Geosat olevate kõrgusmõõturi andurite abil. Nende vaatlusandmete põhjal arvutati keskmised iga vaatluspunkti keskele koondatud 200x 200 kilomeetri suuruses kastis.

Kaardil on näidatud keskmine loodete amplituud – pool mõõna- ja tõusuvee kõrguste vahest – ca50–100km kaugusel Euroopa rannajoonest üksteisest umbes 100 km vahega paiknevas 237punktis. Vaatlusandmed arvutati loodete mudeli abil, mis saadi satelliidi kõrgusmõõturi kaheksa aasta jooksul tehtud mõõtmistel ning umbes 7300 kaldajaamas mareograafi abil tehtud mõõtmistel.

Mereenergia (mõnikord kui ookeanienergia või mere- ja hüdrokineetiline energia) tähendab ookeanilainetest, tuulest, loodetest, soolsuse ja temperatuuri erinevustest tekkinud energiat. Vee liikumisel maailma ookeanides tekib tohutu kineetilise energia ehk liikumises oleva energia varu. Kaardil on näidatud kohad, kus arendatakse välja uusi tehnoloogilisi lahendusi, mis kasutavad seda energiat ning muudavad selle elektrienergiaks kodude, transpordivahendite ja tööstusharude tarbeks.

Mereenergia (mõnikord kui ookeanienergia või mere- ja hüdrokineetiline energia) tähendab ookeanilainetest, tuulest, loodetest, soolsuse ja temperatuuri erinevustest tekkinud energiat. Vee liikumisel maailma ookeanides tekib tohutu kineetilise energia ehk liikumises oleva energia varu. Kaardil on näidatud nende projektide asukoht, mis kasutavad seda energiat ning muudavad selle elektrienergiaks kodude, transpordivahendite ja tööstusharude tarbeks.

Tänapäevastes tuumaelektrijaamades toodetakse soojust tuumade lõhustamise teel, st suure energiahulga vabastamiseks lõhustatakse uraani aatomid. Selle soojuse abil muudetakse vesi auruks ning käitatakse elektrit tootvat turbiini. Tuumade lõhustamisel toodetud tohutu soojushulga ohutu käitlemise tagamisel sõltuvad kõnealused elektrijaamad jahutussüsteemist. Kuna vesi aitab suurepäraselt reaktorit jahutada, asuvad paljud tuumaelektrijaamad jõgede ääres või rannikutel, kus vett on palju ja vabalt saadaval. Kaardil on näidatud rannikuäärsete tuumaelektrijaamade asukohad, tegevusseisund ja muud omadused. See on mitme ELi ja kolmanda riigi allika esitatud andmete koondamise ja ühtlustamise tulemus ning seda teavet uuendatakse kord aastas.

Tuuleenergia, mille puhul tuuleturbiin muudab tuule elektrienergiaks, on üks olulisimaid säästva energia allikaid. Kuna merel on tuuled püsivamad ja kipuvad puhuma tugevamini, on suur avameretuulikute kogum ehk tuulepark võimeline pidevalt varustama puhta tuuleenergiaga. Kaardil on näidatud Euroopa meredes asuvate avameretuuleparkide asukohad ja tegevusseisundid. CETMAR koondas mitmest ELi allikast saadud teabe Euroopa merevaatlus- ja andmevõrku (EMODnet).

Tuuleenergia, mille puhul tuuleturbiin muudab tuule elektrienergiaks, on üks olulisimaid säästva energia allikaid. Kuna merel on tuuled püsivamad ja kipuvad puhuma tugevamini, on suur avameretuulikute kogum ehk tuulepark võimeline pidevalt varustama puhta tuuleenergiaga. Kaardil on näidatud Euroopa meredes asuvate avameretuuleparkide ulatus, tegevusseisund ja muud omadused. CETMAR koondas mitmest ELi allikast saadud teabe Euroopa merevaatlus- ja andmevõrku (EMODnet).

Geograafiline ruutvõrgustik on maapinda katvate joonte kujuteldav võrgustik, mis on referentssüsteem ükskõik millise Maal oleva asukoha täpselt määratlemiseks. Vertikaaljooni nimetatakse pikkuskraadiks ja horisontaaljooni laiuskraadiks. Nende kahe lõikumispunkt määrab täpse asukoha. Pikkusjooned mõõdavad kraade idast läände ning need kulgevad põhja- ja lõunapooluse vahel vertikaalselt. Laiusjooned mõõdavad kraade põhjast lõunasse ning 0 kraadi on täpne keskpunkt põhja- ja lõunapooluse vahel.

kaardil on näidatud maailma suurimate ookeanide ja merede nimed ja piirid vastavalt Rahvusvahelise Hüdrograafiaorganisatsiooni määratlustele. (Aasta: 1953 – „Limits of Oceans and Seas“, eriväljaanne nr23)

Riiklik georuumilise luure agentuur – ookeani põhjas on keerukad ja mitmekesised geograafilised reljeefielemendid, mis on tekkinud tektooniliste, vulkaaniliste, erosiooniliste ja sadestumise protsesside ning nende koostoime mõjul. Kaardil on näidatud merepõhja pinnavormide nimetused (ookeani keskahelikud, süvikud, veealused kanjonid, veealused mäed jne).

EEA – rannajoon on koht, kus maismaa saab kokku mere või ookeaniga. Euroopa Keskkonnaamet (EEA) koostas väga üksikasjaliku analüüsi tegemiseks mõeldud geograafilise Euroopa rannajoone kaardi, nt mõõtkavas 1:100000. Andmed saadakse satelliidifotodelt (nt EUHYDRO ja GSHHG). Käsitsi tuli teha mõned muudatused, et vastata ELi loodusdirektiivide, veepoliitika raamdirektiivi ja merestrateegia raamdirektiivi nõuetele.

Kaardil on näidatud Euroopa Liidu liikmes-, kandidaat- ja potentsiaalsed kandidaatriigid. Iga riigi puhul leiate veidi põhiteavet, näiteks pindala, rahvaarv, pealinn, lipp jne.

Kaardil on näidatud Euroopa riikide piirid.

Euroopa Mereliste Äärealade Konverentsi (CPMR) moodustamiseks on koondunud umbes 160 piirkonda 28riigist. CPMR jaotas end geograafilisteks komisjonideks, et edendada oma eripära ja teha koostööd iga suurema merepiirkonna ühist huvi pakkuvatel teemadel: Atlandi kaar, Balkan ja Must meri, saared, Vahemere piirkond, Läänemeri, Põhjameri. Kaardil on näidatud CPMRi liikmespiirkonnad, mis tegutsevad oma liikmespiirkondade vajaduste ja huvide tagamise nimel ELi institutsioonides ja riikide valitsustes. Eelkõige teeb CPMR tööd selle nimel, et tõhustada Euroopa merendusmõõdet, rõhutades integreeritud merenduspoliitika, ühise kalanduspoliitika suurema piirkonnastamise ning kasvava laevaliiklusega toimetulemiseks loodud mereohutussüsteemi tähtsust.

2008. aastal loodud Euroopa merenduspäev on iga-aastane ELi merenduse ja meremajanduse kestliku kasvu teemaline kohtumispaik. Merenduspäeva konverentsil kohtuvad poliitikakujundajad, teadlased, tööstuse ja ühiskonna esindajad kõrgetasemelistel täiskogu istungitel ja temaatilistel istungitel, õpikodades ja näitustel. Kaardil on näidatud iga-aastase Euroopa merenduspäeva sidusrühmade konverentsi toimumiskohad alates selle käivitamisest.

In parallel to the annual European Maritime Day (EMD) conference (this year in Svendborg, Denmark, on 30-31 May 2024), a series of local related events are organised across Europe, reaching out to young people and citizens under the ‘EMD in my Country’ label. The objective is for people to realise that activities at sea (coastal tourism, fishing, sailing, shipping, offshore renewable energy, aquaculture etc.) are key for the EU’s citizens and economies. The EU has 68,000 km of coastline and about one third of the EU population lives within 50 km of the coast.
Since the first edition in 2018, the number of European Maritime Day in My Country events has increased significantly, with a wide range of activities such as beach clean-ups, guided tours, art exhibitions, workshops, and conferences. In 2023, 494 events were organised in 31 countries, both in the EU and outside the EU.
EMD In My Country this year includes physical, virtual and hybrid events.
This map offers an overview of the EMD in my Country 2024 local events in different countries. Many organisers also use their events to demonstrate the European Atlas of the Seas to citizens, students and pupils across
To make this map even more unique, we have hidden something special in it. Join the celebrations, explore the map and try to solve the Blue Economy Challenge.

Kaardil on esitatud ELi makropiirkondlikud strateegiad ja Atlandi ookeani piirkonna merendusstrateegia. Makropiirkondlik strateegia on Euroopa Ülemkogu poolt kinnitatud integreeritud raamistik, mis on ette nähtud kindlaksmääratud geograafilise piirkonna ühiste probleemide käsitlemiseks, mis on seotud samas geograafilises piirkonnas asuvate liikmesriikide ja kolmandate riikidega, kes saavad seetõttu kasu tihedamast koostööst, millega antakse panus majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse saavutamiseks.

Euroopal on ulatuslik mereuuringute taristu võrgustik, mis hõlmab mitmesuguseid rajatisi, sh uurimislaevad ja pardale võetav varustus, füüsikaliste, bioloogiliste ja keemiliste uuringute ja katsete tegemiseks mõeldud maismaa- ja avamererajatised ning mitu kaug- ja kohapealset vaatlusrajatist. Kaardil on näidatud EurOceani mereuuringute taristute andmebaasis olevad erinevad rajatised. Iga rajatise peamiste omaduste vaatamiseks klõpsake kaardil, sh lingid ja kontaktid, et pääseda ligi nende rajatiste operaatorite esitatud täpsemale teabele.

Paralleelselt Euroopa merenduspäeva konverentsiga korraldatakse kogu Euroopas noorte ja kodanike kaasamiseks mitmeid kohalikke seotud üritusi nimetuse „Minu riigi Euroopa merenduspäev“ all. See võimaldab paljudel merenduskultuuriga Euroopa piirkondadel ühiselt merenduspäeva tähistada ning juhtida tähelepanu merede ja ookeanide olulisele tähtsusele kohalike kogukondade jaoks. Kaart annab ülevaate 2019.aasta aprillist juulini 21eri riigis (15ELi riiki ja 6muud riiki) toimuvast 150kohalikust minu riigi Euroopa merenduspäeva üritusest, nagu randade koristamine, sadamaekskursioonid, mereteemalised näitused, ökoretked tähelepanuväärse merepärandiga piirkondades, paadiekskursioonid jne. Paljud korraldajad kasutasid oma üritusi ka selleks, et ELi õpilastele ja üliõpilastele Euroopa mereatlast tutvustada! Et muuta see kaart veelgi ainulaadsemaks, oleme peitnud sellesse midagi erilist! Ühinege tähistamisega, uurige kaarti ja proovige lahendada 2019.aasta minu riigi Euroopa merenduspäeva ülesanne!

Paralleelselt iga-aastase Euroopa merenduspäeva konverentsiga (2021. aastal 20.–21. mail Madalmaades Den Helderis) korraldatakse kogu Euroopas noorte ja muude elanike kaasamiseks mitmeid kohalikke seotud üritusi nimetuse „Minu riigi Euroopa merenduspäev“ all.
„Minu riigi Euroopa merenduspäev“ on oluline osa viimastel aastatel stabiilselt kasvanud maailmamerealase teadlikkuse ja aktivismi lainest ning selle kaubamärgi all toimuvad üritused on muutunud üha populaarsemaks, meelitades igal aastal ligi üle 30000 osaleja. Kohalikud tegevused nagu randade koristus, giidiga sadamaekskursioonid, kunstinäitused, õpikojad, konverentsid, seminarid, mereteemalised näitused, maailmamerealaste teadmiste parandamise meetmed, ökoturism ja jalutuskäigud olulise merepärandiga piirkondades, laevaekskursioonid, meremuuseumide, laevade, akvaariumide, laevatehaste jne külastamine on suunatud laiale avalikkusele üle Euroopa ning see hõlmab otseselt nooremale publikule suunatud lõbusaid ja mängulisi tegevusi. Need tegevused võimaldavad paljudel merenduskultuuriga Euroopa piirkondadel ühiselt merenduspäeva tähistada ning juhtida tähelepanu merede ja maailmamere olulisele tähtsusele kohalike kogukondade jaoks.
Kuna COVID-19 kriis ei ole veel lõppenud, hõlmab 2021. aasta „Minu riigi Euroopa merenduspäev“ nii virtuaalseid kui ka võimaluse korral füüsilisi üritusi.
Kaardil antakse ülevaade 2021. aasta „Minu riigi Euroopa merenduspäeva“ 232st kohalikust üritusest 25 eri riigis (21 ELi liikmesriigis ja neljas ELi mittekuuluvas riigis). Paljud korraldajad kasutavad oma üritusi ka selleks, et ELi õpilastele ja üliõpilastele Euroopa mereatlast tutvustada!
Et muuta see kaart veelgi ainulaadsemaks, oleme peitnud sellesse midagi erilist! Ühinege tähistamisega, uurige kaarti ja proovige läbida 2021.aasta minu riigi Euroopa merenduspäeva aardejaht!

Paralleelselt iga-aastase Euroopa merenduspäeva konverentsiga (2022. aastal 19.–20. mail Itaalias Ravennas) korraldatakse kogu Euroopas noorte ja kodanike kaasamiseks mitmeid kohalikke seotud üritusi nimetuse „Minu riigi Euroopa merenduspäev“ all.
„Minu riigi Euroopa merenduspäev“ on oluline osa viimastel aastatel stabiilselt kasvanud maailmamerealase teadlikkuse ja aktivismi lainest ning selle kaubamärgi all toimuvad üritused on muutunud üha populaarsemaks, meelitades igal aastal ligi üle 50000 osaleja. Kohalikud tegevused nagu randade koristus, giidiga sadamaekskursioonid, kunstinäitused, õpikojad, konverentsid, seminarid, mereteemalised näitused, maailmamerealaste teadmiste parandamise meetmed, ökoturism ja jalutuskäigud olulise merepärandiga piirkondades, laevaekskursioonid, meremuuseumide, laevade, akvaariumide, laevatehaste jne külastamine on suunatud laiale avalikkusele üle Euroopa ning see hõlmab otseselt nooremale publikule suunatud lõbusaid ja mängulisi tegevusi. Need tegevused võimaldavad paljudel merenduskultuuriga Euroopa piirkondadel ühiselt merenduspäeva tähistada ning juhtida tähelepanu merede ja maailmamere olulisele tähtsusele kohalike kogukondade jaoks.
Kuna COVID-19 kriis ei ole veel lõppenud, hõlmab 2022. aasta „Minu riigi Euroopa merenduspäev“ nii virtuaalseid kui ka võimaluse korral füüsilisi üritusi.
Kaardil antakse ülevaade 2022. aasta „Minu riigi Euroopa merenduspäeva“ kohalikest üritustest 29 eri riigis (22 ELi liikmesriigis ja seitsmes ELi mittekuuluvas riigis). Paljud korraldajad kasutavad oma üritusi ka selleks, et ELi õpilastele ja üliõpilastele Euroopa mereatlast tutvustada!
Et muuta see kaart veelgi ainulaadsemaks, oleme peitnud sellesse midagi erilist! Ühinege tähistamisega, uurige kaarti ja proovige võita 2022.aasta minu riigi Euroopa merenduspäeva purjevõistlus!

Samal ajal iga-aastase Euroopa merenduspäeva konverentsiga (sel aastal 24. ja 25.mail 2023 Prantsusmaal Brestis) korraldatakse kogu Euroopas noortele (ja teistele elanikele) mitmesuguseid kohalikke üritusi, mis kannavad nimetust „Minu riigi merenduspäev“.
Neil on oluline roll viimaste aastatega üha suurenenud maailmamerealases teadlikkuses ja aktivismis ning nende ürituste populaarsus on aina kasvanud, meelitades osalema igal aastal enam kui 50000 inimest. Kohalikud ettevõtmised, nagu randade koristus, giidiga sadamaekskursioonid, kunstinäitused, õpikojad, konverentsid, seminarid, mereteemalised näitused, maailmamerealaste teadmiste parandamise meetmed, ökoturism ja jalutuskäigud olulise merepärandiga piirkondades, laevaekskursioonid, meremuuseumide, laevade, akvaariumide, laevatehaste jne külastamine, on suunatud laiale avalikkusele üle Euroopa ning sisaldavad otseselt nooremat publikut köitvat lõbusat ja mängulist tegevust. Sellised üritused võimaldavad paljudel merekultuuriga Euroopa piirkondadel tähistamisega ühineda ning aitavad juhtida kohalike kogukondade tähelepanu merede ja ookeanide olulisele rollile.
Käesoleval aastal hõlmab nimetatud üritus reaalseid, virtuaalseid ja hübriidettevõtmisi.
Sellel kaardil näete eri riikides toimuva Euroopa merenduspäeva 2023 kohalike ettevõtmiste ülevaadet. Paljud korraldajad kasutavad üritusi ka Euroopa mereatlase tutvustamiseks elanikele, tudengitele ja õpilastele üle kogu Euroopa.
Selleks et muuta kaarti veelgi ainulaadsemaks, oleme peitnud sellesse midagi erilist! Ühinege tähistamisega, uurige kaarti ja proovige lahendada geopeitusmängu Atlas Geocaching Game ülesandeid.

Missiooniga seotud tegevused kujutavad endast ühiseid jõupingutusi, et saavutada 2030.aastaks missiooni „Meie ookeanide ja veekogude taastamine“ kolm eesmärki, et:

  1. kaitsta ja taastada mere- ja magevee ökosüsteeme ja bioloogilist mitmekesisust kooskõlas ELi elurikkuse strateegiaga aastani 2030;
  2. ennetada meie ookeanide, merede ja vete reostust ning kõrvaldada see kooskõlas ELi tegevuskavaga „Õhu, vee ja pinnase nullsaaste suunas“;
  3. muuta kestlik sinine majandus süsinikuneutraalseks ja ringmajandust toetavaks kooskõlas kavandatava Euroopa kliimamääruse ja sinise majanduse kestlikkuse strateegias sisalduva tervikliku visiooniga.

Nende eesmärkide saavutamiseks on missiooni raames määratletud ka kaks võimaldajat:

• ookeani- ja veealaste teadmiste digitaalne süsteem;
• üldsuse kaasamine ja osalemine.

Missiooniga seotud tegevuste kohta lisateabe saamiseks klõpsake siin.

Euroopas on neli koostööstruktuuri, mille eesmärk on kaitsta merekeskkonda ning koondada ühise merealaga liikmes- ja naaberriigid; need on piirkondlikud merekonventsioonid. Kaardil on näidatud merekeskkonna kaitset käsitlevate piirkondlike merekonventsioonidega (Helsingi konventsioon, Barcelona konventsioon, Bukaresti konventsioon ja OSPARi konventsioon) hõlmatud merepiirkonnad. Oma merestrateegiate väljatöötamisel kasutavad liikmesriigid oma tegevuse kooskõlastamiseks olemasolevaid piirkondliku koostöö struktuure.

Euroopa Mereliste Äärealade Konverentsi (CPMR) moodustamiseks on koondunud umbes 160 piirkonda 28riigist. CPMR jaotas end geograafilisteks komisjonideks, et edendada oma eripära ja teha koostööd iga suurema merepiirkonna ühist huvi pakkuvatel teemadel: Atlandi kaar, Balkan ja Must meri, saared, Vahemere piirkond, Läänemeri, Põhjameri. Kaardil on näidatud CPMRi liikmespiirkonnad, mis tegutsevad oma liikmespiirkondade vajaduste ja huvide tagamise nimel ELi institutsioonides ja riikide valitsustes. Eelkõige teeb CPMR tööd selle nimel, et tõhustada Euroopa merendusmõõdet, rõhutades integreeritud merenduspoliitika, ühise kalanduspoliitika suurema piirkonnastamise ning kasvava laevaliiklusega toimetulemiseks loodud mereohutussüsteemi tähtsust.

2008. aastal loodud Euroopa merenduspäev on iga-aastane ELi merenduse ja meremajanduse kestliku kasvu teemaline kohtumispaik. Merenduspäeva konverentsil kohtuvad poliitikakujundajad, teadlased, tööstuse ja ühiskonna esindajad kõrgetasemelistel täiskogu istungitel ja temaatilistel istungitel, õpikodades ja näitustel. Kaardil on näidatud iga-aastase Euroopa merenduspäeva sidusrühmade konverentsi toimumiskohad alates selle käivitamisest.

In parallel to the annual European Maritime Day (EMD) conference (this year in Svendborg, Denmark, on 30-31 May 2024), a series of local related events are organised across Europe, reaching out to young people and citizens under the ‘EMD in my Country’ label. The objective is for people to realise that activities at sea (coastal tourism, fishing, sailing, shipping, offshore renewable energy, aquaculture etc.) are key for the EU’s citizens and economies. The EU has 68,000 km of coastline and about one third of the EU population lives within 50 km of the coast.
Since the first edition in 2018, the number of European Maritime Day in My Country events has increased significantly, with a wide range of activities such as beach clean-ups, guided tours, art exhibitions, workshops, and conferences. In 2023, 494 events were organised in 31 countries, both in the EU and outside the EU.
EMD In My Country this year includes physical, virtual and hybrid events.
This map offers an overview of the EMD in my Country 2024 local events in different countries. Many organisers also use their events to demonstrate the European Atlas of the Seas to citizens, students and pupils across
To make this map even more unique, we have hidden something special in it. Join the celebrations, explore the map and try to solve the Blue Economy Challenge.

Kaardil on esitatud ELi makropiirkondlikud strateegiad ja Atlandi ookeani piirkonna merendusstrateegia. Makropiirkondlik strateegia on Euroopa Ülemkogu poolt kinnitatud integreeritud raamistik, mis on ette nähtud kindlaksmääratud geograafilise piirkonna ühiste probleemide käsitlemiseks, mis on seotud samas geograafilises piirkonnas asuvate liikmesriikide ja kolmandate riikidega, kes saavad seetõttu kasu tihedamast koostööst, millega antakse panus majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse saavutamiseks.

Euroopal on ulatuslik mereuuringute taristu võrgustik, mis hõlmab mitmesuguseid rajatisi, sh uurimislaevad ja pardale võetav varustus, füüsikaliste, bioloogiliste ja keemiliste uuringute ja katsete tegemiseks mõeldud maismaa- ja avamererajatised ning mitu kaug- ja kohapealset vaatlusrajatist. Kaardil on näidatud EurOceani mereuuringute taristute andmebaasis olevad erinevad rajatised. Iga rajatise peamiste omaduste vaatamiseks klõpsake kaardil, sh lingid ja kontaktid, et pääseda ligi nende rajatiste operaatorite esitatud täpsemale teabele.

Paralleelselt Euroopa merenduspäeva konverentsiga korraldatakse kogu Euroopas noorte ja kodanike kaasamiseks mitmeid kohalikke seotud üritusi nimetuse „Minu riigi Euroopa merenduspäev“ all. See võimaldab paljudel merenduskultuuriga Euroopa piirkondadel ühiselt merenduspäeva tähistada ning juhtida tähelepanu merede ja ookeanide olulisele tähtsusele kohalike kogukondade jaoks. Kaart annab ülevaate 2019.aasta aprillist juulini 21eri riigis (15ELi riiki ja 6muud riiki) toimuvast 150kohalikust minu riigi Euroopa merenduspäeva üritusest, nagu randade koristamine, sadamaekskursioonid, mereteemalised näitused, ökoretked tähelepanuväärse merepärandiga piirkondades, paadiekskursioonid jne. Paljud korraldajad kasutasid oma üritusi ka selleks, et ELi õpilastele ja üliõpilastele Euroopa mereatlast tutvustada! Et muuta see kaart veelgi ainulaadsemaks, oleme peitnud sellesse midagi erilist! Ühinege tähistamisega, uurige kaarti ja proovige lahendada 2019.aasta minu riigi Euroopa merenduspäeva ülesanne!

Paralleelselt iga-aastase Euroopa merenduspäeva konverentsiga (2021. aastal 20.–21. mail Madalmaades Den Helderis) korraldatakse kogu Euroopas noorte ja muude elanike kaasamiseks mitmeid kohalikke seotud üritusi nimetuse „Minu riigi Euroopa merenduspäev“ all.
„Minu riigi Euroopa merenduspäev“ on oluline osa viimastel aastatel stabiilselt kasvanud maailmamerealase teadlikkuse ja aktivismi lainest ning selle kaubamärgi all toimuvad üritused on muutunud üha populaarsemaks, meelitades igal aastal ligi üle 30000 osaleja. Kohalikud tegevused nagu randade koristus, giidiga sadamaekskursioonid, kunstinäitused, õpikojad, konverentsid, seminarid, mereteemalised näitused, maailmamerealaste teadmiste parandamise meetmed, ökoturism ja jalutuskäigud olulise merepärandiga piirkondades, laevaekskursioonid, meremuuseumide, laevade, akvaariumide, laevatehaste jne külastamine on suunatud laiale avalikkusele üle Euroopa ning see hõlmab otseselt nooremale publikule suunatud lõbusaid ja mängulisi tegevusi. Need tegevused võimaldavad paljudel merenduskultuuriga Euroopa piirkondadel ühiselt merenduspäeva tähistada ning juhtida tähelepanu merede ja maailmamere olulisele tähtsusele kohalike kogukondade jaoks.
Kuna COVID-19 kriis ei ole veel lõppenud, hõlmab 2021. aasta „Minu riigi Euroopa merenduspäev“ nii virtuaalseid kui ka võimaluse korral füüsilisi üritusi.
Kaardil antakse ülevaade 2021. aasta „Minu riigi Euroopa merenduspäeva“ 232st kohalikust üritusest 25 eri riigis (21 ELi liikmesriigis ja neljas ELi mittekuuluvas riigis). Paljud korraldajad kasutavad oma üritusi ka selleks, et ELi õpilastele ja üliõpilastele Euroopa mereatlast tutvustada!
Et muuta see kaart veelgi ainulaadsemaks, oleme peitnud sellesse midagi erilist! Ühinege tähistamisega, uurige kaarti ja proovige läbida 2021.aasta minu riigi Euroopa merenduspäeva aardejaht!

Paralleelselt iga-aastase Euroopa merenduspäeva konverentsiga (2022. aastal 19.–20. mail Itaalias Ravennas) korraldatakse kogu Euroopas noorte ja kodanike kaasamiseks mitmeid kohalikke seotud üritusi nimetuse „Minu riigi Euroopa merenduspäev“ all.
„Minu riigi Euroopa merenduspäev“ on oluline osa viimastel aastatel stabiilselt kasvanud maailmamerealase teadlikkuse ja aktivismi lainest ning selle kaubamärgi all toimuvad üritused on muutunud üha populaarsemaks, meelitades igal aastal ligi üle 50000 osaleja. Kohalikud tegevused nagu randade koristus, giidiga sadamaekskursioonid, kunstinäitused, õpikojad, konverentsid, seminarid, mereteemalised näitused, maailmamerealaste teadmiste parandamise meetmed, ökoturism ja jalutuskäigud olulise merepärandiga piirkondades, laevaekskursioonid, meremuuseumide, laevade, akvaariumide, laevatehaste jne külastamine on suunatud laiale avalikkusele üle Euroopa ning see hõlmab otseselt nooremale publikule suunatud lõbusaid ja mängulisi tegevusi. Need tegevused võimaldavad paljudel merenduskultuuriga Euroopa piirkondadel ühiselt merenduspäeva tähistada ning juhtida tähelepanu merede ja maailmamere olulisele tähtsusele kohalike kogukondade jaoks.
Kuna COVID-19 kriis ei ole veel lõppenud, hõlmab 2022. aasta „Minu riigi Euroopa merenduspäev“ nii virtuaalseid kui ka võimaluse korral füüsilisi üritusi.
Kaardil antakse ülevaade 2022. aasta „Minu riigi Euroopa merenduspäeva“ kohalikest üritustest 29 eri riigis (22 ELi liikmesriigis ja seitsmes ELi mittekuuluvas riigis). Paljud korraldajad kasutavad oma üritusi ka selleks, et ELi õpilastele ja üliõpilastele Euroopa mereatlast tutvustada!
Et muuta see kaart veelgi ainulaadsemaks, oleme peitnud sellesse midagi erilist! Ühinege tähistamisega, uurige kaarti ja proovige võita 2022.aasta minu riigi Euroopa merenduspäeva purjevõistlus!

Samal ajal iga-aastase Euroopa merenduspäeva konverentsiga (sel aastal 24. ja 25.mail 2023 Prantsusmaal Brestis) korraldatakse kogu Euroopas noortele (ja teistele elanikele) mitmesuguseid kohalikke üritusi, mis kannavad nimetust „Minu riigi merenduspäev“.
Neil on oluline roll viimaste aastatega üha suurenenud maailmamerealases teadlikkuses ja aktivismis ning nende ürituste populaarsus on aina kasvanud, meelitades osalema igal aastal enam kui 50000 inimest. Kohalikud ettevõtmised, nagu randade koristus, giidiga sadamaekskursioonid, kunstinäitused, õpikojad, konverentsid, seminarid, mereteemalised näitused, maailmamerealaste teadmiste parandamise meetmed, ökoturism ja jalutuskäigud olulise merepärandiga piirkondades, laevaekskursioonid, meremuuseumide, laevade, akvaariumide, laevatehaste jne külastamine, on suunatud laiale avalikkusele üle Euroopa ning sisaldavad otseselt nooremat publikut köitvat lõbusat ja mängulist tegevust. Sellised üritused võimaldavad paljudel merekultuuriga Euroopa piirkondadel tähistamisega ühineda ning aitavad juhtida kohalike kogukondade tähelepanu merede ja ookeanide olulisele rollile.
Käesoleval aastal hõlmab nimetatud üritus reaalseid, virtuaalseid ja hübriidettevõtmisi.
Sellel kaardil näete eri riikides toimuva Euroopa merenduspäeva 2023 kohalike ettevõtmiste ülevaadet. Paljud korraldajad kasutavad üritusi ka Euroopa mereatlase tutvustamiseks elanikele, tudengitele ja õpilastele üle kogu Euroopa.
Selleks et muuta kaarti veelgi ainulaadsemaks, oleme peitnud sellesse midagi erilist! Ühinege tähistamisega, uurige kaarti ja proovige lahendada geopeitusmängu Atlas Geocaching Game ülesandeid.

Missiooniga seotud tegevused kujutavad endast ühiseid jõupingutusi, et saavutada 2030.aastaks missiooni „Meie ookeanide ja veekogude taastamine“ kolm eesmärki, et:

  1. kaitsta ja taastada mere- ja magevee ökosüsteeme ja bioloogilist mitmekesisust kooskõlas ELi elurikkuse strateegiaga aastani 2030;
  2. ennetada meie ookeanide, merede ja vete reostust ning kõrvaldada see kooskõlas ELi tegevuskavaga „Õhu, vee ja pinnase nullsaaste suunas“;
  3. muuta kestlik sinine majandus süsinikuneutraalseks ja ringmajandust toetavaks kooskõlas kavandatava Euroopa kliimamääruse ja sinise majanduse kestlikkuse strateegias sisalduva tervikliku visiooniga.

Nende eesmärkide saavutamiseks on missiooni raames määratletud ka kaks võimaldajat:

• ookeani- ja veealaste teadmiste digitaalne süsteem;
• üldsuse kaasamine ja osalemine.

Missiooniga seotud tegevuste kohta lisateabe saamiseks klõpsake siin.

Euroopas on neli koostööstruktuuri, mille eesmärk on kaitsta merekeskkonda ning koondada ühise merealaga liikmes- ja naaberriigid; need on piirkondlikud merekonventsioonid. Kaardil on näidatud merekeskkonna kaitset käsitlevate piirkondlike merekonventsioonidega (Helsingi konventsioon, Barcelona konventsioon, Bukaresti konventsioon ja OSPARi konventsioon) hõlmatud merepiirkonnad. Oma merestrateegiate väljatöötamisel kasutavad liikmesriigid oma tegevuse kooskõlastamiseks olemasolevaid piirkondliku koostöö struktuure.

Kaardil on näidatud elektroonilise registreerimis- ja aruandlussüsteemiga (ERS) kalasadamad. ERS on ELi kalanduskontrolli süsteem. Seda kasutatakse püügitegevust (nt saak, lossimine, müük ja ümberlaadimine) käsitlevate andmete registreerimiseks, edastamiseks, töötlemiseks, salvestamiseks ja saatmiseks. Selle põhielement on elektrooniline püügipäevik, kuhu kalalaeva kapten registreerib püügitoimingud, mis saadetakse seejärel liikmesriigi ametiasutustele ning salvestatakse turvalisse andmebaasi.

Kaardil on esile toodud üks Euroopa Komisjoni algatustest, mille eesmärk on parandada ELi kodanike elusid ja merekeskkonda. Euroopa Kalandusfondist (EKF; 2007–2013) ning sellele järgnenud Euroopa Merendus- ja Kalandusfondist (EMKF; 2014–2020) on toetatud Euroopa kalandussektorit üleminekul keskkonnasäästlikele kalapüügi- ja vesiviljelustavadele, töökohtade loomisel ning rannikukogukondade majanduse mitmekesistamisel. Kaardil on näidatud, kuidas EKFi 4,3 miljardi euro suurune eelarve jaotati ELi liikmesriikide ja viie eri prioriteedi (prioriteetse suuna) vahel.
Prioriteetne suund 1: kalalaevastiku kohandamine ja täiustamine.
Prioriteetne suund 2: keskkonnasäästliku vesiviljeluse ja sisevetekalanduse arendamine, vesiviljelussektoris kasvatatavate liikide mitmekesistamine ning kalandus- ja vesiviljelustoodete töötlemine ja turustamine.
Prioriteetne suund 3: ühist huvi pakkuvad meetmed, nagu veeloomastiku ja -taimestiku kaitse, sadamate areng, kalandustoodete jälgitavuse parandamine jne.
Prioriteetne suund 4: kalanduspiirkondade ja -kogukondade kestlik areng (nt lisaväärtuse andmine kalandustoodetele, turismitaristu arendamine, keskkonnakaitse), et vähendada nende majanduslikku sõltuvust kalasaagist.
Prioriteetne suund 5: tehniline abi uuringute, aruannete ja meetmetena, mille eesmärk on aidata kaasa rakenduskavade elluviimisele.

Kaardil on näidatud kalalaevastiku laevade arv sadamate kaupa. Kalalaevastik on töönduslike kalalaevade kogum. Kõigil andmebaasis olevatel ELi laevadel peaks olema ühenduse laevastikuregistri (CFR) number ehk unikaalne laeva identifitseerimisnumber, mis määratakse ELi laevale püsivalt ja mida ei saa määrata teisele laevale. Ühenduse kalalaevastiku register, mida harilikult kutsutakse laevastikuregistriks, on ühise kalanduspoliitika rakendamise ja jälgimise oluline vahend. See on andmebaas, kuhu tuleb ühenduse õigusaktide kohaselt kanda kõik liikmesriigi lipu all sõitvad kalalaevad.

Kaardil on näidatud kalalaevastiku kogumahutavus sadamate kaupa. Kogumahutavust kasutatakse laevade mahutavuse registreerimiseks.

Kaardil on näidatud kalalaevastiku masina koguvõimsus sadamate kaupa. Masina võimsus on pideval töörežiimil iga mootori hoorattalt mõõdetud maksimaalvõimsuste summa, mida saab mehaaniliselt, elektriliselt, hüdrauliliselt või muul viisil rakendada laeva liikumapaneva jõu tekitamiseks. Kui aga reduktor on masinasse sisse ehitatud, mõõdetakse võimsust selle võlli äärikult.

Kuigi kalad on oluline loodusvara, on ka kalade populatsioon piiratud ning aastakümneid kestnud ülepüük on kaasa toonud mõnede kalavarude vähenemise. Tagamaks, et Euroopa kalatööstus on kestlik ja õiglane, on ELi ühises kalanduspoliitikas kehtestatud mitmed eeskirjad Euroopa kalalaevastike ja püügi haldamiseks. Iga riigi kalalaevastikku jälgitakse riikliku registri kaudu ning selle jaoks on kehtestatud kalalaevade masina koguvõimsust ja kogumassi arvestades püügivõimsuse ülempiir. Kaardil on näidatud ELi ja EMP riikide kalalaevastike laevade kogumass (kogumahutavus).

Kuigi kalad on oluline loodusvara, on ka kalade populatsioon piiratud ning aastakümneid kestnud ülepüük on kaasa toonud mõnede kalavarude vähenemise. Tagamaks, et Euroopa kalatööstus on kestlik ja õiglane, on ELi ühises kalanduspoliitikas kehtestatud mitmed eeskirjad Euroopa kalalaevastike ja püügi haldamiseks. Iga riigi kalalaevastikku jälgitakse riikliku registri kaudu ning selle jaoks on kehtestatud kalalaevade masina koguvõimsust ja kogumassi arvestades püügivõimsuse ülempiir. Kaardil on näidatud ELi ja EMP riikide kalalaevastike laevade masina koguvõimsus (kilovattides).

Kuigi kalad on oluline loodusvara, on ka kalade populatsioon piiratud ning aastakümneid kestnud ülepüük on kaasa toonud mõnede kalavarude vähenemise. Tagamaks, et Euroopa kalatööstus on kestlik ja õiglane, on ELi ühises kalanduspoliitikas kehtestatud mitmed eeskirjad Euroopa kalalaevastike ja püügi haldamiseks. Iga riigi kalalaevastikku jälgitakse riikliku registri kaudu ning selle jaoks on kehtestatud kalalaevade masina koguvõimsust ja kogumassi arvestades püügivõimsuse ülempiir. Samuti jälgitakse milliseid püügivahendeid kasutatakse ja mõnel Euroopa merel on kehtestatud nõuded selektiivsete püügivahendite tarbeks, et vähendada soovimatut kaaspüüki. Kaardil on näidatud ELi ja EMP riikide kalalaevastike kasutatavate erinevate püügivahendite jaotus.

Vesiviljelus viitab veeorganismide, sh kalade, limuste, koorikloomade ja veetaimede kasvatamisele. Kalandus- ja vesiviljelustooted on oluline valguallikas ning neil on tähtis roll tervislikus toitumises. Kaardil on näidatud kalandus- ja vesiviljelustoodete tarbimine elaniku kohta aastas.

Kalad on elutähtis toiduallikas inimestele ning kalatööstus on oluline tööhõivesektor kogu maailmas. Ent seda ressurssi ohustab muu hulgas ülepüük. Selleks, et see toiduallikas oleks kättesaadav ka tulevastele põlvkondadele, on ELi ühises kalanduspoliitikas võetud kohustus kehtestada säästva kalapüügi piirangud Euroopa vetes. Lisaks hõlmab poliitika ka kalanduse kohalike algatusrühmade rahastamist kogu Euroopas. Need on kohalikud, alt ülespoole suunatud algatused, mille eesmärk on arendada kohalikku kalandussektorit keskkonnasäästlikult ning sotsiaalselt ja majanduslikult kestlikul viisil. Nad kavandavad ja rakendavad kohaliku arengu tervikstrateegiaid kalanduspiirkondade kestlikuks arendamiseks. Kaardil on toodud kalanduse kohalike algatusrühmade asukohad. Lisateabe saamiseks kalanduse kohaliku algatusrühma ja nende läbiviidavate projektide kohta klõpsake sellel, et külastada nende veebisaiti.

Lossimiste statistika hõlmab riigis lossitud kalandustooteid (toote kaal ja väärtus), olenemata lossiva laeva riikkondsusest, kuid ka kalandustooteid, mida riigi laevad lossivad ELi-välistes sadamates ja mis seejärel imporditakse ELi. See ei hõlma ELi merepiirita riike, millel puudub merepüügiks ette nähtud kalalaevastik (Tšehhi, Luksemburg, Ungari, Austria ja Slovakkia).

Kala on aastatuhandeid olnud oluline ja külluslik toiduallikas. Rahvaarvu plahvatusliku suurenemise ja püügitavade tõhusamaks muutumise tõttu on kalapüük järsult suurenenud, muutudes olulisemaks kui see, millised kalapopulatsioonid suudavad taastuda, tuues kaasa kalade koguarvu vähenemise. Kaardil on näidatud ELi riikide riiklikud püügikvoodid tuhandetes tonnides kalaliigi kohta. Valige rippmenüüst liik, et näha selle liigi puhul riikidele määratud kvoote, mis on sätestatud nõukogu määrustes (EL).

Ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi tavad kahjustavad merekeskkonda, ohustavad säästvat kalapüüki ja tekitavad ebaausat konkurentsi seaduslikele kalapüügiettevõtjatele.
Ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata püügitegevusega võitlemisel, toiduga kindlustatuse ja rahvusvaheliste eeskirjade täitmise tagamisel on oluline ELi ja kolmandate riikide vaheline koostöö. Ühine kalanduspoliitika (ÜKP) on Euroopa Liidu (EL) kalanduspoliitika. Sellega kehtestatakse kvoodid konkreetsete kalaliikide kogusele, mida igal riigil on lubatud püüda.
Kaardil on esitatud püügi piirnormid (väljendatud tonnides), mis on kehtestatud enamikule töönduslikele kalavarudele. Komisjon koostab ettepanekud nõuandvatelt organitelt (nt ICES ja STECF) saadud kalavarude seisundit käsitlevate teaduslike nõuannete põhjal. Kaardil klõpsates näete nõukogu määrustega sätestatud vastavaid kvoote liikide kaupa.

Püügiintensiivsuse kaart võimaldab uurida lähemalt püügitegevuse intensiivsust kõikides ELi vetes. Kõnealuse kaardi koostamisel analüüsitud andmed hõlmavad ajavahemikus 2014.aasta septembrist 2015.aasta septembrini Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) piirkondades nr 27, 34 ja 37 tegutsevatelt üle 15 meetri pikkustelt ELi kalalaevadelt saadud umbes 150miljoni vaatluspunkti aruannet. Igas automaatse identifitseerimissüsteemi (AIS) sõnumis edastatakse laeva asukoht, kiirus ja ajatempel iga viie minuti tagant. Need sõnumid on kas kalapüügiga seotud või saadud klassifitseerimise algoritmi abil, mis põhineb üksikute laevade kiirusprofiilide analüüsil.

FAO – kaardil on näidatud rahvusvahelised kalapüügipiirkonnad, mille on määranud ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon (FAO). Statistilisel eesmärgil on siiani rahvusvaheliselt loodud 27peamist püügipiirkonda. Need koosnevad kaheksast peamisest sisevete püügipiirkonnast, mis hõlmavad mandrite siseveekogusid, ja 19 peamist püügipiirkonda, mis hõlmavad Atlandi, India ja Vaikset ookeani ning Lõuna-Jäämerd koos nende lähedal asuvate meredega. Nii sisevete kui ka mere püügipiirkonnad tehakse kindlaks nende nimede ja kahekohaliste koodide abil.

Kaardil on näidatud Rahvusvahelise Mereuurimise Nõukogu (ICES) määratud rahvusvahelised püügipiirkonnad.

Kalapüük hõlmab kõikidel eesmärkidel püütud kalu, limuseid, koorikloomi ning muid veeloomi ja -taimi kõigi laeva tüüpide ja klasside, püügivahendite ja kõigis merepiirkondades (avamere püügipiirkonnad, avamere-, ranniku- või riimveealad) tegutsevate kalurite kaupa. Kaardil on näidatud kogupüük kõigi ELi liikmesriikide kaupa igas peamises püügipiirkonnas.
Lisateave

Kaardil on näidatud kalandustoodete kogupüük aastas liikmesriigiti ning mõned muud peamised püügiriigid, näiteks Ühendkuningriik, Norra, Island ja Türgi. Andmed on väljendatud lossitud koguste eluskaalu ekvivalendina. See on toote kaal veest välja võtmisel (st enne töötlemist), kuid mitmel põhjusel on välja jäetud tooted, mis ei ole liikmesriikide lossitud saak.

Joonisel on näha, kui suur osa Euroopa ICESi ja GFCMi püügipiirkondade hinnatud kalavarudest on ülepüütud (punane) ja kui suur osa ohututes bioloogilistes piirides (roheline). Sõõrides olevad numbrid näitavad konkreetses piirkonnas hinnatud varude arvu. Sõõride suurus on seotud kõnealuses piirkonnas püütud saagi suurusega.

Ühise kalanduspoliitika (ÜKP) raames jälgib Euroopa kalandus- ja vesiviljelustoodete turu seirekeskus (EUMOFA) kalandus- ja vesiviljelustoodete kogust, väärtust ja hinda alates esmamüügist kuni jaemüügietapini, sealhulgas importi ja eksporti. Esmamüügiks loetakse lossitud kala, mis müüakse või registreeritakse oksjonikeskuses registreeritud ostjatele või tootjaorganisatsioonidele. Esmamüük võib lossimisest erineda, kuna see ei hõlma töötlemisettevõtetele kuuluvatelt laevadelt lossitud kala ega otsemüüki töötlejatele. Kaardil on näidatud oksjonikeskuste, kus toimub igakuine esmamüük, asukohad Belgias, Saksamaal, Taanis, Eestis, Prantsusmaal, Iirimaal, Itaalias, Lätis, Leedus, Madalmaades, Norras, Poolas, Portugalis, Hispaanias, Rootsis ja Ühendkuningriigis. Esmamüügi koguse, väärtuse ja hinna kohta lisateabe saamiseks klõpsake asukohal. Kaardil oleva teabe, mis saadi riiklikest haldusasutustest ja kaubanduslikest allikatest, kogus kokku EUMOFA ning tegi selle kättesaadavaks Euroopa merevaatlus- ja andmevõrgu inimtegevust kajastava veebikaardi kaudu.

Ühise kalanduspoliitika (ÜKP) raames jälgib Euroopa kalandus- ja vesiviljelustoodete turu seirekeskus (EUMOFA) kalandus- ja vesiviljelustoodete kogust, väärtust ja hinda alates esmamüügist kuni jaemüügietapini, sealhulgas importi ja eksporti. Esmamüügiks loetakse lossitud kala, mis müüakse või registreeritakse oksjonikeskuses registreeritud ostjatele või tootjaorganisatsioonidele. Esmamüük võib lossimisest erineda, kuna see ei hõlma töötlemisettevõtetele kuuluvatelt laevadelt lossitud kala ega otsemüüki töötlejatele. Kaardil on näidatud oksjonikeskuste, kus toimub igakuine esmamüük, asukohad Belgias, Saksamaal, Taanis, Eestis, Prantsusmaal, Iirimaal, Itaalias, Lätis, Leedus, Madalmaades, Norras, Poolas, Portugalis, Hispaanias, Rootsis ja Ühendkuningriigis. Esmamüügi koguse, väärtuse ja hinna kohta lisateabe saamiseks klõpsake asukohal. Kaardil oleva teabe, mis saadi riiklikest haldusasutustest ja kaubanduslikest allikatest, kogus kokku EUMOFA ning tegi selle kättesaadavaks Euroopa merevaatlus- ja andmevõrgu inimtegevust kajastava veebikaardi kaudu.

Ühise kalanduspoliitika (ÜKP) raames jälgib Euroopa kalandus- ja vesiviljelustoodete turu seirekeskus (EUMOFA) kalandus- ja vesiviljelustoodete kogust, väärtust ja hinda alates esmamüügist kuni jaemüügietapini, sealhulgas importi ja eksporti. Esmamüügiks loetakse lossitud kala, mis müüakse või registreeritakse oksjonikeskuses registreeritud ostjatele või tootjaorganisatsioonidele. Esmamüük võib lossimisest erineda, kuna see ei hõlma töötlemisettevõtetele kuuluvatelt laevadelt lossitud kala ega otsemüüki töötlejatele. Kaardil on näidatud oksjonikeskuste, kus toimub igakuine esmamüük, asukohad Belgias, Saksamaal, Taanis, Eestis, Prantsusmaal, Iirimaal, Itaalias, Lätis, Leedus, Madalmaades, Norras, Poolas, Portugalis, Hispaanias, Rootsis ja Ühendkuningriigis. Esmamüügi koguse, väärtuse ja hinna kohta lisateabe saamiseks klõpsake asukohal. Kaardil oleva teabe, mis saadi riiklikest haldusasutustest ja kaubanduslikest allikatest, kogus kokku EUMOFA ning tegi selle kättesaadavaks Euroopa merevaatlus- ja andmevõrgu inimtegevust kajastava veebikaardi kaudu.

Ühise kalanduspoliitika (ÜKP) raames jälgib Euroopa kalandus- ja vesiviljelustoodete turu seirekeskus (EUMOFA) kalandus- ja vesiviljelustoodete kogust, väärtust ja hinda alates esmamüügist kuni jaemüügietapini, sealhulgas importi ja eksporti. Esmamüügiks loetakse lossitud kala, mis müüakse või registreeritakse oksjonikeskuses registreeritud ostjatele või tootjaorganisatsioonidele. Esmamüük võib lossimisest erineda, kuna see ei hõlma töötlemisettevõtetele kuuluvatelt laevadelt lossitud kala ega otsemüüki töötlejatele. Kaardil on näidatud oksjonikeskuste, kus toimub igakuine esmamüük, asukohad Belgias, Saksamaal, Taanis, Eestis, Prantsusmaal, Iirimaal, Itaalias, Lätis, Leedus, Madalmaades, Norras, Poolas, Portugalis, Hispaanias, Rootsis ja Ühendkuningriigis. Esmamüügi koguse, väärtuse ja hinna kohta lisateabe saamiseks klõpsake asukohal. Kaardil oleva teabe, mis saadi riiklikest haldusasutustest ja kaubanduslikest allikatest, kogus kokku EUMOFA ning tegi selle kättesaadavaks Euroopa merevaatlus- ja andmevõrgu inimtegevust kajastava veebikaardi kaudu.

Ühise kalanduspoliitika (ÜKP) raames jälgib Euroopa kalandus- ja vesiviljelustoodete turu seirekeskus (EUMOFA) kalandus- ja vesiviljelustoodete kogust, väärtust ja hinda alates esmamüügist kuni jaemüügietapini, sealhulgas importi ja eksporti. Esmamüügiks loetakse lossitud kala, mis müüakse või registreeritakse oksjonikeskuses registreeritud ostjatele või tootjaorganisatsioonidele. Esmamüük võib lossimisest erineda, kuna see ei hõlma töötlemisettevõtetele kuuluvatelt laevadelt lossitud kala ega otsemüüki töötlejatele. Kaardil on näidatud oksjonikeskuste, kus toimub igakuine esmamüük, asukohad Belgias, Saksamaal, Taanis, Eestis, Prantsusmaal, Iirimaal, Itaalias, Lätis, Leedus, Madalmaades, Norras, Poolas, Portugalis, Hispaanias, Rootsis ja Ühendkuningriigis. Esmamüügi koguse, väärtuse ja hinna kohta lisateabe saamiseks klõpsake asukohal. Kaardil oleva teabe, mis saadi riiklikest haldusasutustest ja kaubanduslikest allikatest, kogus kokku EUMOFA ning tegi selle kättesaadavaks Euroopa merevaatlus- ja andmevõrgu inimtegevust kajastava veebikaardi kaudu.

Ühise kalanduspoliitika (ÜKP) raames jälgib Euroopa kalandus- ja vesiviljelustoodete turu seirekeskus (EUMOFA) kalandus- ja vesiviljelustoodete kogust, väärtust ja hinda alates esmamüügist kuni jaemüügietapini, sealhulgas importi ja eksporti. Esmamüügiks loetakse lossitud kala, mis müüakse või registreeritakse oksjonikeskuses registreeritud ostjatele või tootjaorganisatsioonidele. Esmamüük võib lossimisest erineda, kuna see ei hõlma töötlemisettevõtetele kuuluvatelt laevadelt lossitud kala ega otsemüüki töötlejatele. Kaardil on näidatud oksjonikeskuste, kus toimub igakuine esmamüük, asukohad Belgias, Saksamaal, Taanis, Eestis, Prantsusmaal, Iirimaal, Itaalias, Lätis, Leedus, Madalmaades, Norras, Poolas, Portugalis, Hispaanias, Rootsis ja Ühendkuningriigis. Esmamüügi koguse, väärtuse ja hinna kohta lisateabe saamiseks klõpsake asukohal. Kaardil oleva teabe, mis saadi riiklikest haldusasutustest ja kaubanduslikest allikatest, kogus kokku EUMOFA ning tegi selle kättesaadavaks Euroopa merevaatlus- ja andmevõrgu inimtegevust kajastava veebikaardi kaudu.

Ühise kalanduspoliitika (ÜKP) raames jälgib Euroopa kalandus- ja vesiviljelustoodete turu seirekeskus (EUMOFA) kalandus- ja vesiviljelustoodete kogust, väärtust ja hinda alates esmamüügist kuni jaemüügietapini, sealhulgas importi ja eksporti. Esmamüügiks loetakse lossitud kala, mis müüakse või registreeritakse oksjonikeskuses registreeritud ostjatele või tootjaorganisatsioonidele. Esmamüük võib lossimisest erineda, kuna see ei hõlma töötlemisettevõtetele kuuluvatelt laevadelt lossitud kala ega otsemüüki töötlejatele. Kaardil on näidatud oksjonikeskuste, kus toimub igakuine esmamüük, asukohad Belgias, Saksamaal, Taanis, Eestis, Prantsusmaal, Iirimaal, Itaalias, Lätis, Leedus, Madalmaades, Norras, Poolas, Portugalis, Hispaanias, Rootsis ja Ühendkuningriigis. Esmamüügi koguse, väärtuse ja hinna kohta lisateabe saamiseks klõpsake asukohal. Kaardil oleva teabe, mis saadi riiklikest haldusasutustest ja kaubanduslikest allikatest, kogus kokku EUMOFA ning tegi selle kättesaadavaks Euroopa merevaatlus- ja andmevõrgu inimtegevust kajastava veebikaardi kaudu.

Euroopa kalandus- ja vesiviljelustoodete turu seirekeskus (EUMOFA) – kaardil on näidatud kalandus- ja vesiviljelustoodete (ELi-sisese ja ELi-välise) impordi ja ekspordi kogumahtu.

Euroopa kalandus- ja vesiviljelustoodete turu seirekeskus (EUMOFA) – kaardil on näidatud kalandus- ja vesiviljelustoodete (ELi-sisese ja ELi-välise) impordi ja ekspordi koguväärtust.

Euroopa kalandus- ja vesiviljelustoodete turu seirekeskus (EUMOFA) – kaardil on näidatud kalandustoodete töötlemise sektori toodangu väärtust.

Kaardil on näidatud merekaitseala ja maismaa-ala suhe (%) iga Euroopa riigi puhul. Maailma ookeanides on loodud merekaitsealad ohualdiste liikide ja ökosüsteemide kaitseks, elurikkuse säilitamiseks ja väljasuremisohu vähendamiseks, ökosüsteemi terviklikkuse taastamiseks, kasutusotstarvete eraldamiseks, et vältida kasutajate konflikte, ning kalade ja veeselgrootute populatsioonide tootlikkuse parandamiseks. Need juhivad avalikkuse tähelepanu merekaitsele ning tavaliselt kasutatakse neid kogu maailmas mereressursside säästva kasutamise edendamise juhtimisvahenditena. Paljud merekaitsealad on ka eluslaborid, mis on inimkonnale kasu toovate teadusuuringute ja avastuste seisukohast üliolulised. Tõhusalt majandatud merekaitsealad toetavad sinist majandust sellega, et aitavad säilitada kalavarusid ja toetada turismi.

Kaardil on näidatud Natura 2000 merealade võrgustik Euroopas. Natura 2000 põhineb 1979.aasta linnudirektiivil ja 1992.aasta elupaikade direktiivil, kus on määratud erikaitsealad ja kaitsehuvide seisukohast eriti tähtsad alad (ehk ühenduse tähtsusega alad), et tagada Euroopa kõige väärtuslikumate ja ohustatumate liikide ja elupaikade pikaajaline püsimajäämine. Natura 2000 hõlmab kõiki ELi riike nii maismaal kui ka merel – umbes 18% ELi maismaast ja peaaegu 6 % selle mereterritooriumist. See on suurim kaitsealade koordineeritud võrgustik maailmas ning elurikkuse kaitse põhivahend Euroopa Liidus.

Kaardil on näidatud rannajoone nihkumine Euroopas. See annab teavet selle kohta, kuidas muutub rannajoon – koht, kus maismaa saab kokku mere või ookeaniga. Rannajoone nihkumise kaart koostatakse portaali EMODnet Geology abil ja see võimaldab visuaalselt kujutada üleeuroopalist rannikute käitumist ajavahemikus 2007–2017. Selle abil tehakse kindlaks maismaa suunas nihkumise (erosioon või vee all olek), stabiilsuse ja mere suunas nihkumise (kuhje või teke) alad erinevates ruumiskaalades. Kaart annab kasuliku ülevaate ühe eurooplaste kõige ilmsema kliimamuutuste mõju kohta. Rannikualade jälgimine erosiooni mõju analüüsimiseks võib toetada rannikuala tervikmajandamist.

Kaardil on esitatud teave rannikuala tervikmajandamise (ICZM) kohta Euroopas. Kõnealused andmed on Euroopa OURCOASTi projekti tulemused. Rannikuala tervikmajandamine on ranniku tervikliku lähenemise abil majandamise protsess, mille käigus võetakse arvesse kõiki rannikuala aspekte, sh geograafilisi ja poliitilisi piire. See võimaldab hinnata kliimamuutuste riske ja mõju ning nendega kohaneda ja aitab edendada oma rannikuala majandamistavade säästvaid lahendusi.

Kaardil on näidatud Euroopa rannajoone geoloogilised mustrid. Andmed näitavad kalda- ja rannajoone eri tüüpi moodustisi (13geoloogilist tüüpi ja 20 geomorfoloogilist tüüpi), alates kõvast kivist kuni pehmete mudaste seteteni ning looduslikest randadest kuni sadamaalade ja rannikukaitseni. Kõnealused andmed loodi EUROSIONi projektis, milles kaldajoone segmenteerimisel kasutati mitut digipilti. Kaldajoone kindlakstegemine on oluline samm rannikualade jälgimisel, et analüüsida erosiooni mõju ning toetada rannikuala tervikmajandamist.

www.oceansatlas.org – kaardil on näidatud suurteks mereökosüsteemideks jaotatud maailmaookeanid, millel kõigil on selgelt äratuntav merepõhi, füüsikalised ja bioloogilised omadused. Suure mereökosüsteemi suurus on umbes 200000 km² või rohkem ning see hõlmab eeskätt merepoolseid estuaare ja valglaid ühendavaid rannikualasid kuni kontinentaalsete äärevööndite servani. Suured mereökosüsteemid on kasulikud ookeaniressursside säästvale majandamisele kaasaaitamisel.

Prognooside kohaselt ohustavad kliimamuutused paljusid süvamere töönduskalu, käsnu, külmavee-korallrahusid ja teenuseid, mida need inimkonnale osutavad (näiteks toiduressursid). Piirkonnapõhised kaitsemeetmed nagu merekaitsealad on põhivahendid nende ohualdiste mereökosüsteemide kaitsmiseks. Neid meetmeid tuleks aga võtta sellistes piirkondades, kus on võimalik ökosüsteeme kõige tõhusamalt pikas perspektiivis kaitsta, ning võimaluse korral peaks neil olema inimtegevusele, näiteks kalapüügile, minimaalne mõju. Mitmesuguse ruumiteabe põhjal (liigid, elupaigad, inimkasutus jne) analüüsiti ruumilisi kaitsestsenaariume ning tehti kindlaks piirkonnad, mis vastasid kõige paremini konkreetsetele kaitse-eesmärkidele. Kaardil on näidatud süvamere mitme ohualti mereökosüsteemi prioriteetseid kaitsealasid, võttes arvesse elupaikade prognoositud muutumist praeguse kliimamuutuste stsenaariumi korral, eri alade seotust ning majanduslikke tagajärgi inimtegevusele, näiteks kalapüügile ja süvamerekaevandamisele. Nende andmete aluseks olnud uuring viidi ellu osana programmi „Horisont 2020“ projektist ATLAS, mille eesmärk on töötada välja Atlandi-ülesel hindamisel ja süvavee ökosüsteemidel põhinev Euroopa ruumilise planeerimise kava.

Merepinna temperatuur on maailmamere pinnalähedane veetemperatuur. Maailmamere temperatuur sõltub veepinnal neelatavast päikeseenergia kogusest, mis sõltub laiuskraadist, ilmastikumustritest ja merejääst, ning sellest, kuidas see energia jaotub maailmameres segunemise, loodete ja hoovuste tõttu. Teadlased mõõdavad maailmamere temperatuuri, kuna tegu on ilma- ja kliimaprognooside olulise parameetriga. Üks selliste mõõdetud temperatuuriandmete automaatseks kogumiseks kasutatavatest okeanograafiaseadmetest on triivpoid, mis liiguvad vabalt maailmameres sõltuvalt hoovustest ja vastuvõtuanduritest. Vaatlusandmed edastatakse satelliidi kaudu, neid kasutatakse viivitamata prognooside täpsustamiseks ja meresõiduohutuse suurendamiseks ning need avaldatakse avatud mereandmete algatuste, näiteks EMODneti kaudu. Seda üleilmset andmekogumist koordineerib andmepoide koostöökogu (Data Buoy Cooperation Panel – DBCP). Kaardil on näidatud triivpoide ülemaailmselt kogutud temperatuuriandmed eelmise kuu jooksul.

Maailmamere keskmise veetaseme piirkondlike suundumuste (millimeetrit aastas) andmeid esitab Copernicuse mereteenistus. Merevee tase tõuseb maailmamere soojenemise ja maa jäämassi kadumise tõttu. Soojenedes vee ruumala suureneb ja umbes 30% ülemaailmse keskmise meretaseme praegusest tõusust on tingitud ainuüksi sellest soojuspaisumisest. Veetaseme tõus võib oluliselt mõjutada ranniku- ja saarepiirkondade inimasustust ning selliseid looduskeskkondi nagu mereökosüsteemid.

Aegrealt ilmneb, et ülemaailmne keskmine meretase on alates 1990ndate algusest tõusnud üle 8cm ja tõus jätkub kiirusega 3,3 mm aastas. Uutest arvutustest nähtub, et ülemaailmse keskmise meretaseme tõus kiireneb 0,12 ± 0,073 mm aastas.

Meretaseme tõus ei ole ühtlane, mistõttu on ühed piirkonnad suuremas ohus kui teised. Kaardil on näidatud merepinna taseme suundumuste ruumiline jaotus alates 1993. aastast. Näeme, et meretase tõuseb maailmamere valdavas osas, kuid esineb suuri erinevusi, näiteks Vaikse ookeani troopiline lääneosa tõuseb kuni 8mm aastas. Selles piirkonnas on piirkondlikud suundumused tingitud peamiselt soojuspaisumisest. Meretaseme piirkondliku suundumuse mõõtemääramatus on ligikaudu 2–3 mm/aastas, vahemikus 0,5–5,0 mm/aastas sõltuvalt piirkonnast.

See maailmamere taseme seirenäitaja on tuletatud süsteemist DUACS delayed-time (versioon DT-2018). Neid tooteid levitab Copernicuse programm ja need on kättesaadavad ka Copernicuse mereteenuste kataloogis.

Globaalse merepinna temperatuuri piirkondlikke suundumusi (kraadi Celsiuse (ºC) järgi aastas) prognoosib Copernicuse merekeskkonna seire teenus. Merepinna temperatuur on üks globaalse kliimavaatluse süsteemi määratletud olulistest kliimamuutujatest, mis on vajalik ülemaailmselt kliima seisundi jälgimiseks ja iseloomustamiseks.

Aegrida näitab, et keskmine globaalne merepinna temperatuur on tõusnud enam kui 0,3°C alates 1990.aastate algusest ja tõuseb jätkuvalt enneolematu kiirusega 0,014 ± 0,001°C aastas. Viimase nelja aasta jooksul oleme täheldanud kõige kõrgemaid ookeanipinna temperatuure alates rekordiliste näitajate esmasest täheldamisest.

Merepinna temperatuur ei tõuse ühtlaselt ja seepärast on mõned piirkonnad rohkem ohustatud kui teised. Kaart näitab merepinna keskmise temperatuuri suundumuste ruumilist jaotuvust kogu maailma ookeanide kohta alates 1993.aastast. See näitab, et aastatel 1993–2018 toimus soojenemine valdavas enamuses maakerast. Üks selle suundumuse erand on Atlandi ookeani põhjaosa, eelkõige Gröönimaast lõuna pool asuv piirkond, kus on täheldatav jahtumine.

See merepinna temperatuuri kajastav ookeanide seire indikaator põhineb globaalset kliimat käsitlevatel merepinna temperatuuri igapäevastel analüüsidel, mille on koostanud Euroopa Kosmoseagentuur (ESA), kliimamuutusi käsitlev merepinna temparatuuri algatus (CCI) ja Copernicuse kliimamuutuste teenus (C3S) ning see on kättesaadav Copernicuse merekeskkonna seire teenuse kataloogi kaudu.

Äravool on maismaavee liikumine (jõgede, järvede, vooluveekogude kaudu) merre ja ookeani. Kaardil on näidatud Euroopa meredesse suubuva jõevee voolu muutused.

Kaardil on näidatud peamised Euroopa jõed ja järved. Äravooluvõrgud ja seotud valglad moodustavad keerulisi talitlusüksusi, mis ei ole olulised üksnes hüdroloogiliste protsesside seisukohast, vaid ka keskkonnaprotsesside jaoks tervikuna. Seda on tunnistatud uutes Euroopa Liidu õigusaktides, näiteks veepoliitika raamdirektiivis.

Maailma merepiirkondade nimed.

Maakate on maapinnal olev füüsiline materjal, mis avaldab olulist mõju potentsiaalsele maakasutusele. Kaardil on näidatud Euroopa maakate. Kaart koostati programmis „Corine Land Cover (CLC)“ osalevate riikide meeskondade satelliidipiltide tõlgenduste abil. Kõnealune programm kuulub Euroopa Komisjoni ja Euroopa Keskkonnaameti juhitava Copernicuse maismaaseire teenuse juurde, mis annab keskkonnaalast teavet õhu- ja kosmosevaatlussüsteemide ning kohapealse (in situ) seire kombineerimise teel.

Meretaseme anomaalia näitab rannikumerede anomaalsete (st tavapärasest või prognoositud tasemest kõrvalekalduvate) veetasemete piirkondlikku ulatust teatud aja jooksul. Kaartidel on näidatud keskmise meretaseme jälgimise püsiteenuse (Permanent Service for Mean Sea Level, PSMSL) pakutud keskmise meretaseme anomaaliad, mis on saadud mareograafi ja põhja rõhu registreerimisseadmete abil tehtud mõõtmistel.

Kaardil on näidatud prognoositud meretaseme muutus ca 50–100 km kaugusel Euroopa rannajoonest üksteisest umbes 100 km vahega paiknevas 237 punktis. Suhteline meretaseme tõus neis punktides on ekstrapoleeritud kahe kaardi digiteerimise tulemusel; kõnealused kaardid on Douglas jt (2001) koostatud kaart, mis prognoosib suhtelist meretaseme tõusu kogu Euroopas, ja Lambecki jt (1997) kaart, mis hõlmab põhjalikumalt väiksemat ala, st Põhjamerd.

Suhtelise meretaseme muutus on merepinna kõrguse suurenemise või vähenemise kiirus konkreetse rannikupiirkonna maismaa suhtes. Teisisõnu näitab see meretaseme muutust mandrilise maakoore suhtes; seda võivad põhjustada absoluutse meretaseme muutused (merepinna kõrgus Maa keskpunkti suhtes) ja/või mandrilise maakoore liikumised. Kaardil on näidatud keskmise meretaseme jälgimise püsiteenuse (Permanent Service for Mean Sea Level, PSMSL) pakutud suhtelise meretaseme muutumine, mis on saadud mareograafi ja põhja rõhu registreerimisseadmete abil tehtud mõõtmistel.

Tsunami on veekogus, tavaliselt ookeanis või suures järves, tekkiv lainete seeria, mida põhjustab suure veemassi liikuma hakkamine. Tsunamit võivad tekitada sellised nähtused nagu maavärinad, vulkaanipursked, maalihked ja muud veepealsed või -alused häiringud. Kaardil on näidatud tsunamit tekitavate nähtuste asukohad. Need kaardistati mitmesuguste riiklike ja piirkondlike kaardistamisprojektide abil ning teavet saadi ka kirjandusest.

Tsunami on veekogus, tavaliselt ookeanis või suures järves, tekkiv lainete seeria, mida põhjustab suure veemassi liikuma hakkamine. Ranniku lähedal madalas vees surutakse tsunamilained kokku ning lainekõrgus kasvab järsult, põhjustades rannikupiirkonnas ulatuslikke üleujutusi. Kaardil on näidatud Euroopa rannikul need kohad, mida on ohustanud tsunamid, ning ka tsunami tekkeprotsess. Teave koostati mitmesuguste riiklike ja piirkondlike kaardistamisprojektide abil ning seda saadi ka kirjandusest.

Kaardil on näidatud mitmed jõgede valglad, mis on rühmitatud vastavalt merele, kuhu vesi ära voolab. Äravooluvõrgud ja seotud valglad moodustavad keerulisi talitlusüksusi, mis ei ole olulised üksnes hüdroloogiliste protsesside seisukohast, vaid ka keskkonnaprotsesside jaoks tervikuna. Seda on tunnistatud uutes Euroopa Liidu õigusaktides, näiteks veepoliitika raamdirektiivis.

Veealune impulssmüra on valjud lühikesed helid, mida tekitab litsentseeritud inimtegevus, nagu vaiade rammimine avamere ehitusobjektidel, seismilised uuringud nafta ja gaasi leidmiseks ning veealused plahvatused. Kuigi selle müra mõjust ei teata piisavalt, võib see kahjulikult mõjuda mereelustikule, eriti imetajatele, kes suhtlevad veealuse heli abil. Merestrateegia raamdirektiivi alusel on 11.tunnust (D11) käsitlevas komisjoni otsuses nõutud, et energia keskkonda juhtimine, sealhulgas veealune müra, oleks tasemel, mis ei kahjusta merekeskkonda. Kaardil on näidatud impulssmüra esinemise päevade arv ruudu kohta ehk nende kalendripäevade arv, mil impulssmüra registreeriti ühise võrguga kindlaksmääratud alal suurusega 1/3 pikkuskraadi korda 1/6 laiuskraadi. Teave saadi piirkondlikest impulssmüra registritest, mida koguvad OSPAR (Kirde-Atlandil) ja HELCOM (Läänemerel) ning mida majutavad ja haldavad ICES ning samuti Barcelona konventsioon ja ACCOBAMS (Vahemeri, Must meri).

Algatuse EU4Ocean maailmamerealaste teadmiste parandamise koalitsioon ühendab erinevaid organisatsioone, projekte ja inimesi, kes aitavad kaasa maailmamerealaste teadmiste parandamisele ja maailmamere säästvale majandamisele. Selle Euroopa Komisjoni poolt toetatud, alt üles suunatud kaasava algatuse eesmärk on ühendada eurooplaste hääled, et muuta maailmameri kõigi südameasjaks. Koalitsioonil on kolm komponenti: maailmamerealaste teadmiste parandamise algatustega tegelevate organisatsioonide ja üksikisikute platvorm, maailmamere Euroopa noortefoorum ja Euroopa siniste koolide võrgustik.
Platvorm EU4Ocean koondab mitmesuguseid sidusrühmi, hõlmates mereuuringuid, teaduspoliitikat, sinist majandust ja erasektorit, kodanikuühiskonda, kunsti, haridust, noori ja meediat. Platvorm hõlmab erinevaid tasandeid alates kohalikest ja riiklikest organisatsioonidest kuni piirkondlike mere- ja Euroopa algatusteni. Platvormi liikmete leheküljed.

Platvormi liikmed saavad jagada ideid, luua partnerlusi ja teha koostööd, et tagada Euroopas kooskõlastatum lähenemisviis maailmamerealaste teadmiste parandamisele, ning töötada välja konkreetseid meetmeid, millega luuakse kogu ühiskonnas tõelist teadlikkust, kaasatust ja hoogu tegutsemiseks ja muutusteks. Liikmed tegutsevad kolmes töörühmas: kliima ja maailmameri, maailmamerest pärinev toit ning tervislik ja puhas maailmameri. Lisateave.

Euroopa mereatlas on kättesaadav 24 keeles. Iga keele puhul on atlasel suursaadik, kes selgitas 2020. aasta septembrist 2021. aasta septembrini kestnud teavituskampaania käigus, miks maailmameri on tema jaoks oluline ning miks peaksime kõik ookeani ja merede eest hoolitsema. Saadikute hulka kuuluvad volinik Virginijus Sinkevičius, merendus- ja kalandusasjade peadirektor Charlina Vitcheva, Euroopa Komisjoni poliitikaametnik Māris Stuļğis, Euroopa Liidu eri liikmesriikide ametiasutuste esindajad, instituutide ja akvaariumi direktorid, teadlased, valitsusväliste organisatsioonide koordinaatorid, surfar, kapten, sukelduja ja Michelini tärniga pärjatud kokk. Uuri kaarti, et saada nende kohta rohkem teada ja loe nende mõtteid maailmamere ja merede kohta. Pane tähele, et saadikud on kaardil paigutatud riikidele, kus nende esindatavat keelt kõneldakse.

Euroopa siniste koolide võrgustik kuulub EU4Ocean koalitsiooni ning selle eesmärk on innustada õpetajaid, koolijuhte ja haridusasutuste töötajaid kutsuma oma õpilasi alates lasteaiast, alg-, põhi- ja kesk- ning tehnika- või ametikoolist üles algatama „Find the blue“ projekte, mis seovad neid maailmamere või merega.

See hariv kaart näitab ülesande Ole teadlase rollis! tulemust. Kliimakoalitsioon ja Euroopa mereatlase meeskond käivitasid 2022.aastal merede ja veeteede kliimamuutuse kaardistamise. Koole üle kogu Euroopa kutsuti esitama andmeid atlase uue kaardikihi jaoks. Ülesanne hõlmas seitset etappi. Esimesel kahel etapil õppisid osalejad atlase toimimist mõistma. Seejärel hääletasid õpetajad, mis teemal kaarti arendada: vee temperatuur mere, jõgede, järvede või tiikide pinnal. Koolid mõõtsid eri paigus ja aegadel vee temperatuuri. Nad saatsid oma tulemused ja muu vajaliku teabe (nt kooli/rühma nimi, mõõtekoha geograafilised koordinaadid, mõõtmise kuupäev ja kellaaeg, temperatuuri mõõtmise meetod jms), täites selleks 31.märtsil 2023 lõppenud andmekogumisetapi veebivormi. Sel viisil õppisid õpilased andmeid koguma, ühtlustama, visualiseerima ja jagama. Kuidas koolid vee temperatuuri mõõtsid? Paljud koolid kasutasid termomeetrit, kuid tänu koostööle maailmamere seire partnerlusega (Partnership for Observation of the Global Ocean (POGO)) ja programmile Educational Passages sai mereatlase meeskond andmeid ka neilt koolidelt, kes olid ehitanud temperatuurisensoritega meresõidu minipaadid! Sel kaardikihil pääsevad nüüd kõik ligi koolide kogutud andmetele. Samad ja muud koolid või iga huviline võib kasutada seda kaarti õppematerjalina. Suur tänu kõigile andmeid saatnud koolidele, POGOle ja programmile Educational Passage suurepärase panuse eest!

Noored maailmamere kaitsjad on 16–30-aastased noored projektide eestvedajad. Euroopa Komisjon on tunnustanud ja akrediteerinud nende projekte, mis on toonud kaasa maailmamere jaoks olulisi ja püsivaid muutusi.

Merepõhja kaadatud laskemoon on üleilmne probleem riikide, piirkondlike ja rahvusvaheliste organisatsioonide, teadlaste jt jaoks. Siia alla võivad kuuluda relvad, nt lõhkemata pommid, sh keemiarelvad, mis kaadati merre pärast esimest ja teist maailmasõda. Need ohustavad merekeskkonda, inimeste tervist ning on tõeline proovikivi sinise majanduse tegevustele ja merekeskkonna ruumilisele planeerimisele, rääkimata selle laskemoona eemaldamisega seotud riskidest ja selle hävitamisel tekkivatest tehnilistest probleemidest. Kaardil on toodud tavalist, keemilist või tundmatut laskemoona esindavad polügoonid.

Merepõhja kaadatud laskemoon on üleilmne probleem riikide, piirkondlike ja rahvusvaheliste organisatsioonide, teadlaste jt jaoks. Siia alla võivad kuuluda relvad, nt lõhkemata pommid, sh keemiarelvad, mis kaadati merre pärast esimest ja teist maailmasõda. Need ohustavad merekeskkonda, inimeste tervist ning on tõeline proovikivi sinise majanduse tegevustele ja merekeskkonna ruumilisele planeerimisele, rääkimata selle laskemoona eemaldamisega seotud riskidest ja selle hävitamisel tekkivatest tehnilistest probleemidest. Kaardil on toodud punktid, mille puhul on kinnitatud tavalise, keemilise või tundmatu laskemoona esinemine kõnealuses piirkonnas.

Kalapüügiga seotud esemed ja muu mereprügi põhjustab suurt ohtu mereelustikule, sest loomad võivad prügisse takerduda või selle alla neelata ning puutuda seeläbi kokku ohtlike kemikaalidega. Need kemikaalid võivad ühtlasi toiduahelas ülespoole jõuda, ohustades kogu maailma inimeste tervist. Peale selle tekitab mereprügi olulist majanduslikku kahju, kuna väärtuslikud ringlussevõetavad ressursid kaovad merre, reostunud rannad peletavad turiste eemale ja kalameeste saak sisaldab aina enam prügi. Kaardil on näidatud kalapüügiga seotud esemete esinemise tihedus merepõhjas nende esemete arvuna, mis on ühe aasta jooksul traalpüügi uuringute käigus kogutud. Pange tähele, et kogutud andmete puudumine mõnes piirkonnas ei tähenda, et seal kalapüügiga seotud esemeid ei ole. EL võttis oma plastistrateegia raames vastu direktiivi mitmesuguste ühekordselt kasutatavate plasttoodete ja püügivahendite kasutamise piiramiseks. Lisateave mõjuhinnangu kohta. Lisaks võttis ta vastu ka direktiivi, milles käsitletakse sadama vastuvõtuseadmeid ja -rajatisi laevajäätmete üleandmiseks. Kaardil on näidatud 2011.–2022.aasta tulemused.

Plastmaterjal reostab aina enam meie rannikuid ja ookeane. Plast ei risusta üksnes meie randasid, vaid on ka eluohtlikuks lõksuks paljudele mereloomadele. Nad võivad suuremasse plastprügisse takerduda või väiksemad plastitükid toiduga segi ajada. Kaardil on näidatud kilekottide esinemise tihedus merepõhjas nende kilekottide arvuna, mis on ühe aasta jooksul traalpüügi uuringute käigus kogutud. Pange tähele, et kogutud andmete puudumine mõnes piirkonnas ei tähenda, et seal kilekotte ei ole. EL võttis oma plastistrateegia raames vastu direktiivi mitmesuguste ühekordselt kasutatavate plasttoodete ja püügivahendite kasutamise piiramiseks. Lisateave mõjuhinnangu kohta. Lisaks võttis ta vastu ka direktiivi, milles käsitletakse sadama vastuvõtuseadmeid ja -rajatisi laevajäätmete üleandmiseks.

Igal aastal tekib mitmesuguse inimtegevuse tagajärjel miljoneid tonne prügi ning suur osa sellest lõpetab meie ookeanides, põhjustades probleeme keskkonnale, majandusele ja rahvatervisele. Ei ole üllatav, et mereprügi peetakse üheks kõige kiiremini kasvavaks ohuks maailma ookeanide tervisele, mitmekesisele mereelustikule, mida see toetab, ning lõpuks ookeanidest pärit toitu tarbivatele inimestele. Kaardil on esitatud mitmesse kategooriasse (klaas, tekstiil, metall, polümeer jne) jaotatud prügi osakaal. EL võttis oma plastistrateegia raames vastu direktiivi mitmesuguste ühekordselt kasutatavate plasttoodete ja püügivahendite kasutamise piiramiseks. Lisateave mõjuhinnangu kohta. Lisaks võttis ta vastu ka direktiivi, milles käsitletakse sadama vastuvõtuseadmeid ja -rajatisi laevajäätmete üleandmiseks. Kaardil on näidatud 2007.–2021.aasta tulemused.

Mereprügi põhjustab suurt ohtu mereelustikule, sest loomad võivad prügisse takerduda või selle alla neelata ning puutuda seeläbi kokku ohtlike kemikaalidega. Need kemikaalid võivad ühtlasi toiduahelas ülespoole jõuda, ohustades kogu maailma inimeste tervist. Peale selle tekitab mereprügi olulist majanduslikku kahju, kuna väärtuslikud ringlussevõetavad ressursid kaovad merre, reostunud rannad peletavad turiste eemale ja kalameeste saak sisaldab aina enam prügi. Kaardil on näidatud merepõhja prügi (kõik kategooriad) esinemise tihedus selle prügi arvuna, mis on ühe aasta jooksul traalpüügi uuringute käigus kogutud. Pange tähele, et kogutud andmete puudumine mõnes piirkonnas ei tähenda, et seal merepõhja prügi ei ole. EL võttis oma plastistrateegia raames vastu direktiivi mitmesuguste ühekordselt kasutatavate plasttoodete ja püügivahendite kasutamise piiramiseks. Lisateave mõjuhinnangu kohta. Lisaks võttis ta vastu ka direktiivi, milles käsitletakse sadama vastuvõtuseadmeid ja -rajatisi laevajäätmete üleandmiseks. Kaardil on näidatud 2011.–2022.aasta tulemused.

#EUBeachCleanUp on Euroopa Komisjoni ning ÜRO ja smurfide algatus. Maailmakoristuspäeval teevad ELi delegatsioonid ja esindused koostööd vabaühenduste, koolide ja muude koostööpartneritega rannakoristustegevuste korraldamiseks üle kogu maailma.

Kalapüügiga seotud esemed ja muu mereprügi põhjustavad suurt ohtu mereelustikule, sest loomad võivad prügisse takerduda või selle alla neelata ning puutuda seeläbi kokku ohtlike kemikaalidega. Need kemikaalid võivad ühtlasi toiduahelas ülespoole jõuda, ohustades kogu maailma inimeste tervist. Peale selle tekitab mereprügi olulist majanduslikku kahju, kuna väärtuslikud ringlussevõetavad ressursid kaovad merre, reostunud rannad peletavad turiste eemale ja kalameeste saak sisaldab aina enam prügi. Kaardil on näidatud kalapüügiga seotud prügiesemete mediaanarv Euroopa randade 100meetri pikkustel lõikudel merestrateegia raamdirektiivi kohase seire põhjal. EL võttis oma plastistrateegia raames vastu direktiivi mitmesuguste ühekordselt kasutatavate plasttoodete ja püügivahendite kasutamise piiramiseks. Lisateave mõjuhinnangu kohta. Lisaks võttis ta vastu ka direktiivi, milles käsitletakse sadama vastuvõtuseadmeid ja -rajatisi laevajäätmete üleandmiseks. Kaardil on näidatud 2001.–2022.aasta tulemused.

Kilekotid ja muu mereprügi põhjustavad suurt ohtu mereelustikule, sest loomad võivad prügisse takerduda või selle alla neelata ning puutuda seeläbi kokku ohtlike kemikaalidega. Need kemikaalid võivad ühtlasi toiduahelas ülespoole jõuda, ohustades kogu maailma inimeste tervist. Peale selle tekitab mereprügi olulist majanduslikku kahju, kuna väärtuslikud ringlussevõetavad ressursid kaovad merre, reostunud rannad peletavad turiste eemale ja kalameeste saak sisaldab aina enam prügi. Kaardil on näidatud kilekottide mediaanarv Euroopa randade 100meetri pikkustel lõikudel merestrateegia raamdirektiivi kohase seire põhjal. EL võttis oma plastistrateegia raames vastu direktiivi mitmesuguste ühekordselt kasutatavate plasttoodete ja püügivahendite kasutamise piiramiseks. Lisateave mõjuhinnangu kohta. Lisaks võttis ta vastu ka direktiivi, milles käsitletakse sadama vastuvõtuseadmeid ja -rajatisi laevajäätmete üleandmiseks. Kaardil on näidatud 2001.–2022.aasta tulemused.

Igal aastal tekib mitmesuguse inimtegevuse tagajärjel miljoneid tonne prügi ning suur osa sellest lõpetab meie ookeanides, põhjustades probleeme keskkonnale, majandusele ja rahvatervisele. Ei ole üllatav, et mereprügi peetakse üheks kõige kiiremini kasvavaks ohuks maailma ookeanide tervisele, mitmekesisele mereelustikule, mida see toetab, ning lõpuks ookeanidest pärit toitu tarbivatele inimestele. Kaardil on toodud Euroopa randadesse sattuv prügi. Mitmeks kategooriaks (klaas, tekstiil, metall, polümeer jne) jaotatud kaardil on näidatud merestrateegia raamdirektiivi alusel Euroopa rannikul jälgitud iga prügikategooria osakaal. See võib olla otse randadesse jäetud prügi või kaldale uhutud mereprügi. EL võttis oma plastistrateegia raames vastu direktiivi mitmesuguste ühekordselt kasutatavate plasttoodete ja püügivahendite kasutamise piiramiseks. Lisateave mõjuhinnangu kohta. Lisaks võttis ta vastu ka direktiivi, milles käsitletakse sadama vastuvõtuseadmeid ja -rajatisi laevajäätmete üleandmiseks. Kaardil on näidatud 2001.–2020.aasta tulemused.

Igal aastal tekib mitmesuguse inimtegevuse tagajärjel miljoneid tonne prügi ning suur osa sellest lõpetab meie ookeanides, põhjustades probleeme keskkonnale, majandusele ja rahvatervisele. Ei ole üllatav, et mereprügi peetakse üheks kõige kiiremini kasvavaks ohuks maailma ookeanide tervisele, mitmekesisele mereelustikule, mida see toetab, ning lõpuks ookeanidest pärit toitu tarbivatele inimestele. Kaardil on merestrateegia raamdirektiivi kohase seire põhjal näidatud mereprügi aastane koguhulk (esemete arv) ranna kohta. Riikide võrdlemise võimaldamiseks on andmed ühtlustatud ja filtreeritud. EL võttis oma plastistrateegia raames vastu direktiivi mitmesuguste ühekordselt kasutatavate plasttoodete ja püügivahendite kasutamise piiramiseks. Lisateave mõjuhinnangu kohta. Lisaks võttis ta vastu ka direktiivi, milles käsitletakse sadama vastuvõtuseadmeid ja -rajatisi laevajäätmete üleandmiseks. Kaardil on näidatud 2001.–2022.aasta tulemused.

Suitsetamine pole kahjulik üksnes tervisele. Sigaretikonid ja muu mereprügi on ühtlasi väga ohtlikud mereelustikule, sest loomad võivad prügisse takerduda või selle alla neelata ning puutuda seeläbi kokku ohtlike kemikaalidega. Need kemikaalid võivad ühtlasi toiduahelas ülespoole jõuda, ohustades kogu maailma inimeste tervist. Peale selle tekitab mereprügi olulist majanduslikku kahju, kuna väärtuslikud ringlussevõetavad ressursid kaovad merre, reostunud rannad peletavad turiste eemale ja kalameeste saak sisaldab aina enam prügi. Sellel kaardil on näidatud sigarettidega seotud prügiesemete aastane mediaanarv Euroopa randade 100meetri pikkustel lõikudel. Kaart hõlmab üksnes merestrateegia raamdirektiivi kohaseid seireuuringuid ilma projekti UNEP-MARLIN andmeteta. Projekti UNEP-MARLIN uuringud toimuvad vastavalt eriprotokollile, mida kohaldatakse Läänemere keskosa rannikupiirkonnas. EL võttis oma plastistrateegia raames vastu direktiivi mitmesuguste ühekordselt kasutatavate plasttoodete ja püügivahendite kasutamise piiramiseks. Lisateave mõjuhinnangu kohta. Lisaks võttis ta vastu ka direktiivi, milles käsitletakse sadama vastuvõtuseadmeid ja -rajatisi laevajäätmete üleandmiseks. Kaardil on näidatud 2001.–2022.aasta tulemused.

Kaart on koostatud üle kogu Euroopa mitmest allikast saadud andmestike koondamise ja ühtlustamise tulemusel. Rahvusvahelise laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsiooni (MARPOLi konventsioon) kohaselt mõõdetakse sadamates kaadatud jäätmete kogust tonnides (m³) ning need liigitatakse naftaste ja õliste jäätmete, prügi, reovee, sadamajäätmete (-prügi) ja üldkogusena. Neid andmestikke uuendatakse kord aastas ja need sisaldavad aastate 2004–2017 (kui need on olemas) andmeid järgmiste riikide kohta: Eesti, Hispaania, Läti, Portugal, Prantsusmaa ja Soome.

Süvenduspinnase all mõeldakse kobedaid, ebakorrapäraselt segatud setteid, mis koosnevad süvendus- ja kaadamistööde käigus kaevatud ja ladestatud kividest, pinnasest ja/või karpidest. Süvenduspinnas asetseb põikselt looduslikul rikkumata pinnasel või regoliidil ning võib moodustada inimtekkelisi pinnavorme (nt süvenduspinnase küngas). Navigeerimise (nt laeva- ja paadisadama alade loomine) ja insenertehnilisel eesmärgil (nt kaevamine kaablite ja torude jaoks) süvendamisel tekib märkimisväärne kogus merre ladestatud pinnast. Üha märgatavamad on keskkonnamõjud, näiteks püügitegevuse häirimine või ökosüsteemide saastumine. Praegu on mitme riigi ametiasutused välja valinud kaadamisalad, kus sellised kahjulikud mõjud oleksid viidud miinimumini. Kaardil on toodud pinnase kaadamise kohad.

Süvenduspinnase all mõeldakse kobedaid, ebakorrapäraselt segatud setteid, mis koosnevad süvendus- ja kaadamistööde käigus kaevatud ja ladestatud kividest, pinnasest ja/või karpidest. Süvenduspinnas asetseb põikselt looduslikul rikkumata pinnasel või regoliidil ning võib moodustada inimtekkelisi pinnavorme (nt süvenduspinnase küngas). Navigeerimise (nt laeva- ja paadisadama alade loomine) ja insenertehnilisel eesmärgil (nt kaevamine kaablite ja torude jaoks) süvendamisel tekib märkimisväärne kogus merre ladestatud pinnast. Üha märgatavamad on keskkonnamõjud, näiteks püügitegevuse häirimine või ökosüsteemide saastumine. Praegu on mitme riigi ametiasutused välja valinud kaadamisalad, kus sellised kahjulikud mõjud oleksid viidud miinimumini. Kaardil on toodud pinnase kaadamise kohad.

Kaardil on näidatud märgatud merelindude arv vastavalt teabesüsteemi European Ocean Biogeographic Information System (EurOBIS) andmebaasile. Rahvusvahelise teabesüsteemi Ocean Biogeographic Information System (OBIS) Euroopa sõlm avaldab mereliikide leviku teavet, mis on kogutud Euroopa merealadel või mille Euroopa teadlased on kogunud väljaspool Euroopa merealasid.

Kaardil on näidatud merepiirkonnas märgatud liikide ja isendite arv vastavalt teabele, mis on lisatud teabesüsteemi European Ocean Biogeographic Information System (EurOBIS). Rahvusvahelise teabesüsteemi Ocean Biogeographic Information System (OBIS) Euroopa sõlm avaldab mereliikide leviku teavet, mis on kogutud Euroopa merealadel või mille Euroopa teadlased on kogunud väljaspool Euroopa merealasid.

Kaardil on näidatud perekonda Acartia kuuluvate aerjalaliste liikide (zooplanktoni) kevadist arvukust Euroopa vetes. Andmed arvukuse kohta on kogutud seadmega CPR (Continuous Plankton Recorder). Aerjalalised on üks zooplanktoni rühmadest. Nad on planktilised koorikloomad, kes on kauges suguluses krevettide ja krabidega. Neil väikestel koorikloomadel on tavaliselt zooplanktonis suurim osakaal ja nad on oluliseks toiduks väikestele kaladele.

Kaardil on näidatud perekonda Acartia kuuluvate aerjalaliste liikide (zooplanktoni) sügisest arvukust Euroopa vetes. Andmed arvukuse kohta on kogutud seadmega CPR (Continuous Plankton Recorder). Aerjalalised on üks zooplanktoni rühmadest. Nad on planktilised koorikloomad, kes on kauges suguluses krevettide ja krabidega. Neil väikestel koorikloomadel on tavaliselt zooplanktonis suurim osakaal ja nad on oluliseks toiduks väikestele kaladele.

Kaardil on näidatud perekonda Acartia kuuluvate aerjalaliste liikide (zooplanktoni) suvist arvukust Euroopa vetes. Andmed arvukuse kohta on kogutud seadmega CPR (Continuous Plankton Recorder). Aerjalalised on üks zooplanktoni rühmadest. Nad on planktilised koorikloomad, kes on kauges suguluses krevettide ja krabidega. Neil väikestel koorikloomadel on tavaliselt zooplanktonis suurim osakaal ja nad on oluliseks toiduks väikestele kaladele.

Kaardil on näidatud perekonda Acartia kuuluvate aerjalaliste liikide (zooplanktoni) talvist arvukust Euroopa vetes. Andmed arvukuse kohta on kogutud seadmega CPR (Continuous Plankton Recorder). Aerjalalised on üks zooplanktoni rühmadest. Nad on planktilised koorikloomad, kes on kauges suguluses krevettide ja krabidega. Neil väikestel koorikloomadel on tavaliselt zooplanktonis suurim osakaal ja nad on oluliseks toiduks väikestele kaladele.

Kaardil on näidatud aerjalaliste (zooplanktoni) hulka kuuluva liigi Calanus finmarchicus kevadist arvukust Euroopa vetes. Andmed arvukuse kohta on kogutud seadmega CPR (Continuous Plankton Recorder). Aerjalalised on üks zooplanktoni rühmadest. Nad on planktilised koorikloomad, kes on kauges suguluses krevettide ja krabidega. Neil väikestel koorikloomadel on tavaliselt zooplanktonis suurim osakaal ja nad on oluliseks toiduks väikestele kaladele.

Kaardil on näidatud aerjalaliste (zooplanktoni) hulka kuuluva liigi Calanus finmarchicus sügisest arvukust Euroopa vetes. Andmed arvukuse kohta on kogutud seadmega CPR (Continuous Plankton Recorder). Aerjalalised on üks zooplanktoni rühmadest. Nad on planktilised koorikloomad, kes on kauges suguluses krevettide ja krabidega. Neil väikestel koorikloomadel on tavaliselt zooplanktonis suurim osakaal ja nad on oluliseks toiduks väikestele kaladele.

Kaardil on näidatud aerjalaliste (zooplanktoni) hulka kuuluva liigi Calanus finmarchicus suvist arvukust Euroopa vetes. Andmed arvukuse kohta on kogutud seadmega CPR (Continuous Plankton Recorder). Aerjalalised on üks zooplanktoni rühmadest. Nad on planktilised koorikloomad, kes on kauges suguluses krevettide ja krabidega. Neil väikestel koorikloomadel on tavaliselt zooplanktonis suurim osakaal ja nad on oluliseks toiduks väikestele kaladele.

Kaardil on näidatud aerjalaliste (zooplanktoni) hulka kuuluva liigi Calanus finmarchicus talvist arvukust Euroopa vetes. Andmed arvukuse kohta on kogutud seadmega CPR (Continuous Plankton Recorder). Aerjalalised on üks zooplanktoni rühmadest. Nad on planktilised koorikloomad, kes on kauges suguluses krevettide ja krabidega. Neil väikestel koorikloomadel on tavaliselt zooplanktonis suurim osakaal ja nad on oluliseks toiduks väikestele kaladele.

Kaardil on näidatud aerjalaliste (zooplanktoni) hulka kuuluva liigi Temora longicornis kevadist arvukust Euroopa vetes. Andmed arvukuse kohta on kogutud seadmega CPR (Continuous Plankton Recorder). Aerjalalised on üks zooplanktoni rühmadest. Nad on planktilised koorikloomad, kes on kauges suguluses krevettide ja krabidega. Neil väikestel koorikloomadel on tavaliselt zooplanktonis suurim osakaal ja nad on oluliseks toiduks väikestele kaladele.

Kaardil on näidatud aerjalaliste (zooplanktoni) hulka kuuluva liigi Temora longicornis sügisest arvukust Euroopa vetes. Andmed arvukuse kohta on kogutud seadmega CPR (Continuous Plankton Recorder). Aerjalalised on üks zooplanktoni rühmadest. Nad on planktilised koorikloomad, kes on kauges suguluses krevettide ja krabidega. Neil väikestel koorikloomadel on tavaliselt zooplanktonis suurim osakaal ja nad on oluliseks toiduks väikestele kaladele.

Kaardil on näidatud aerjalaliste (zooplanktoni) hulka kuuluva liigi Temora longicornis suvist arvukust Euroopa vetes. Andmed arvukuse kohta on kogutud seadmega CPR (Continuous Plankton Recorder). Aerjalalised on üks zooplanktoni rühmadest. Nad on planktilised koorikloomad, kes on kauges suguluses krevettide ja krabidega. Neil väikestel koorikloomadel on tavaliselt zooplanktonis suurim osakaal ja nad on oluliseks toiduks väikestele kaladele.

Kaardil on näidatud aerjalaliste (zooplanktoni) hulka kuuluva liigi Temora longicornis talvist arvukust Euroopa vetes. Andmed arvukuse kohta on kogutud seadmega CPR (Continuous Plankton Recorder). Aerjalalised on üks zooplanktoni rühmadest. Nad on planktilised koorikloomad, kes on kauges suguluses krevettide ja krabidega. Neil väikestel koorikloomadel on tavaliselt zooplanktonis suurim osakaal ja nad on oluliseks toiduks väikestele kaladele.

Kaardil on näidatud üksnes Vahemeres esineva mererohu liigi Posidonia oceanica (tuntud kui vahemere neptunirohi) levikut. Sellest mererohust moodustuvad suured veealused niidud, mis on ökosüsteemi olulised osad. Taime viljad hõljuvad vees ja Itaalias nimetatakse neid mereoliivideks (l'oliva di mare). Taime lehtedest moodustuvad kiulised kerad (egagropili), mille meri uhub lähedalasuvatele randadele.

Kaardil on näidatud Euroopa Liidu loodusteabe süsteemi (EUNIS) kohaseid prognoositud merepõhja elupaiku Euroopa meredes. Kaart põhineb EUNISe versiooni2007-11 liigitussüsteemil, kui see on asjakohane, ja kõige üksikasjalikumal mudeli abil prognoositud liigitusel. EUNISe elupaikade liigitus on terviklik üleeuroopaline süsteem, mille eesmärk on hõlbustada andmete ühtset kirjeldamist ja kogumist kogu Euroopas, kasutades elupaikade määratlemise kriteeriume. Liigitust on täiustatud lisaelupaikadega, kui sobivat EUNISe elupaika pole või kui andmed on puudulikud. Mudel hõlmab üksnes sublitoraali; litoraali suurt muutlikkust, puudulikke substraadiandmeid ja mudeli lahutusvõimet arvestades on keeruline litoraali elupaiku samasuguses ulatuses prognoosida.

Kaardil on näidatud kõigi Euroopa vete bioloogiliste vööndite liigitust, mida on kasutatud Euroopa merevaatlus- ja andmevõrgu ulatuslikus merepõhja elupaikade mudelis (EUSeaMap). See on üks paljudest elupaikade tunnustest, mida kasutatakse lõpliku elupaigaliigi kindlaks määramiseks. Bioloogiliste vööndite kindlaks määramiseks on kasutatud mitmesuguseid füüsilisi muutujaid ja asendusandmeid.

Kliimamuutustel on süvamerekeskkonnale eeldatavalt ulatuslikud tagajärjed, nagu merevee hapestumine, soojenemine, hapnikukadu ja toidu väiksem kättesaadavus merepõhjas. Prognooside kohaselt ohustavad need muutused paljusid süvamere töönduskalu, külmavee-korallrahusid ja nende osutatavaid ökosüsteemiteenuseid. Kaardil on näidatud atlandi tursa (Gadus morhua) elupaikade prognoositud kadumist, säilimist (varjepaigad) ja teket tulevikus (2081–2100) vastavalt praegusele kliimamuutuste stsenaariumile. Nende andmete aluseks olnud uuring viidi ellu osana programmi „Horisont 2020“ projektist ATLAS, mille eesmärk on töötada välja Atlandi-ülesel hindamisel ja süvavee ökosüsteemidel põhinev Euroopa ruumilise planeerimise kava.

Kliimamuutustel on süvamerekeskkonnale eeldatavalt ulatuslikud tagajärjed, nagu merevee hapestumine, soojenemine, hapnikukadu ja toidu väiksem kättesaadavus merepõhjas. Prognooside kohaselt ohustavad need muutused paljusid süvamere töönduskalu, külmavee-korallrahusid ja nende osutatavaid ökosüsteemiteenuseid. Kaardil on näidatud hariliku karelesta (Hippoglossoides platessoides) elupaikade prognoositud kadumist, säilimist (varjepaigad) ja teket tulevikus (2081–2100) vastavalt praegusele kliimamuutuste stsenaariumile. Nende andmete aluseks olnud uuring viidi ellu osana programmi „Horisont 2020“ projektist ATLAS, mille eesmärk on töötada välja Atlandi-ülesel hindamisel ja süvavee ökosüsteemidel põhinev Euroopa ruumilise planeerimise kava.

Kliimamuutustel on süvamerekeskkonnale eeldatavalt ulatuslikud tagajärjed, nagu merevee hapestumine, soojenemine, hapnikukadu ja toidu väiksem kättesaadavus merepõhjas. Prognooside kohaselt ohustavad need muutused paljusid süvamere töönduskalu, külmavee-korallrahusid ja nende osutatavaid ökosüsteemiteenuseid. Kaardil on näidatud kalju-tömppeakala (Coryphaenoides rupestris) elupaikade prognoositud kadumist, säilimist (varjepaigad) ja teket tulevikus (2081–2100) vastavalt praegusele kliimamuutuste stsenaariumile. Nende andmete aluseks olnud uuring viidi ellu osana programmi „Horisont 2020“ projektist ATLAS, mille eesmärk on töötada välja Atlandi-ülesel hindamisel ja süvavee ökosüsteemidel põhinev Euroopa ruumilise planeerimise kava.

Kliimamuutustel on süvamerekeskkonnale eeldatavalt ulatuslikud tagajärjed, nagu merevee hapestumine, soojenemine, hapnikukadu ja toidu väiksem kättesaadavus merepõhjas. Prognooside kohaselt ohustavad need muutused paljusid süvamere töönduskalu, külmavee-korallrahusid ja nende osutatavaid ökosüsteemiteenuseid. Kaardil on näidatud koralli Acanella arbuscula elupaikade prognoositud kadumist, säilimist (varjepaigad) ja teket tulevikus (2081–2100) vastavalt praegusele kliimamuutuste stsenaariumile. Nende andmete aluseks olnud uuring viidi ellu osana programmi „Horisont 2020“ projektist ATLAS, mille eesmärk on töötada välja Atlandi-ülesel hindamisel ja süvavee ökosüsteemidel põhinev Euroopa ruumilise planeerimise kava.

Kliimamuutustel on süvamerekeskkonnale eeldatavalt ulatuslikud tagajärjed, nagu merevee hapestumine, soojenemine, hapnikukadu ja toidu väiksem kättesaadavus merepõhjas. Prognooside kohaselt ohustavad need muutused paljusid süvamere töönduskalu, külmavee-korallrahusid ja nende osutatavaid ökosüsteemiteenuseid. Kaardil on näidatud koralli Acanthogorgia armata elupaikade prognoositud kadumist, säilimist (varjepaigad) ja teket tulevikus (2081–2100) vastavalt praegusele kliimamuutuste stsenaariumile. Nende andmete aluseks olnud uuring viidi ellu osana programmi „Horisont 2020“ projektist ATLAS, mille eesmärk on töötada välja Atlandi-ülesel hindamisel ja süvavee ökosüsteemidel põhinev Euroopa ruumilise planeerimise kava.

Kliimamuutustel on süvamerekeskkonnale eeldatavalt ulatuslikud tagajärjed, nagu merevee hapestumine, soojenemine, hapnikukadu ja toidu väiksem kättesaadavus merepõhjas. Prognooside kohaselt ohustavad need muutused paljusid süvamere töönduskalu, külmavee-korallrahusid ja nende osutatavaid ökosüsteemiteenuseid. Kaardil on näidatud koralli Desmophyllum dianthus elupaikade prognoositud kadumist, säilimist (varjepaigad) ja teket tulevikus (2081–2100) vastavalt praegusele kliimamuutuste stsenaariumile. Nende andmete aluseks olnud uuring viidi ellu osana programmi „Horisont 2020“ projektist ATLAS, mille eesmärk on töötada välja Atlandi-ülesel hindamisel ja süvavee ökosüsteemidel põhinev Euroopa ruumilise planeerimise kava.

Kliimamuutustel on süvamerekeskkonnale eeldatavalt ulatuslikud tagajärjed, nagu merevee hapestumine, soojenemine, hapnikukadu ja toidu väiksem kättesaadavus merepõhjas. Prognooside kohaselt ohustavad need muutused paljusid süvamere töönduskalu, külmavee-korallrahusid ja nende osutatavaid ökosüsteemiteenuseid. Kaardil on näidatud koralli Lophelia pertusa elupaikade prognoositud kadumist, säilimist (varjepaigad) ja teket tulevikus (2081–2100) vastavalt praegusele kliimamuutuste stsenaariumile. Nende andmete aluseks olnud uuring viidi ellu osana programmi „Horisont 2020“ projektist ATLAS, mille eesmärk on töötada välja Atlandi-ülesel hindamisel ja süvavee ökosüsteemidel põhinev Euroopa ruumilise planeerimise kava.

Kliimamuutustel on süvamerekeskkonnale eeldatavalt ulatuslikud tagajärjed, nagu merevee hapestumine, soojenemine, hapnikukadu ja toidu väiksem kättesaadavus merepõhjas. Prognooside kohaselt ohustavad need muutused paljusid süvamere töönduskalu, külmavee-korallrahusid ja nende osutatavaid ökosüsteemiteenuseid. Kaardil on näidatud koralli Madrepora oculata elupaikade prognoositud kadumist, säilimist (varjepaigad) ja teket tulevikus (2081–2100) vastavalt praegusele kliimamuutuste stsenaariumile. Nende andmete aluseks olnud uuring viidi ellu osana programmi „Horisont 2020“ projektist ATLAS, mille eesmärk on töötada välja Atlandi-ülesel hindamisel ja süvavee ökosüsteemidel põhinev Euroopa ruumilise planeerimise kava.

Kliimamuutustel on süvamerekeskkonnale eeldatavalt ulatuslikud tagajärjed, nagu merevee hapestumine, soojenemine, hapnikukadu ja toidu väiksem kättesaadavus merepõhjas. Prognooside kohaselt ohustavad need muutused paljusid süvamere töönduskalu, külmavee-korallrahusid ja nende osutatavaid ökosüsteemiteenuseid. Kaardil on näidatud koralli Paragorgia arborea elupaikade prognoositud kadumist, säilimist (varjepaigad) ja teket tulevikus (2081–2100) vastavalt praegusele kliimamuutuste stsenaariumile. Nende andmete aluseks olnud uuring viidi ellu osana programmi „Horisont 2020“ projektist ATLAS, mille eesmärk on töötada välja Atlandi-ülesel hindamisel ja süvavee ökosüsteemidel põhinev Euroopa ruumilise planeerimise kava.

Kliimamuutustel on süvamerekeskkonnale eeldatavalt ulatuslikud tagajärjed, nagu merevee hapestumine, soojenemine, hapnikukadu ja toidu väiksem kättesaadavus merepõhjas. Prognooside kohaselt ohustavad need muutused paljusid süvamere töönduskalu, külmavee-korallrahusid ja nende osutatavaid ökosüsteemiteenuseid. Kaardil on näidatud nokk-meriahvena (Sebastes mentella) elupaikade prognoositud kadumist, säilimist (varjepaigad) ja teket tulevikus (2081–2100) vastavalt praegusele kliimamuutuste stsenaariumile. Nende andmete aluseks olnud uuring viidi ellu osana programmi „Horisont 2020“ projektist ATLAS, mille eesmärk on töötada välja Atlandi-ülesel hindamisel ja süvavee ökosüsteemidel põhinev Euroopa ruumilise planeerimise kava.

Kliimamuutustel on süvamerekeskkonnale eeldatavalt ulatuslikud tagajärjed, nagu merevee hapestumine, soojenemine, hapnikukadu ja toidu väiksem kättesaadavus merepõhjas. Prognooside kohaselt ohustavad need muutused paljusid süvamere töönduskalu, külmavee-korallrahusid ja nende osutatavaid ökosüsteemiteenuseid. Kaardil on näidatud sinisuu-liftahvena (Helicolenus dactylopterus) elupaikade prognoositud kadumist, säilimist (varjepaigad) ja teket tulevikus (2081–2100) vastavalt praegusele kliimamuutuste stsenaariumile. Nende andmete aluseks olnud uuring viidi ellu osana programmi „Horisont 2020“ projektist ATLAS, mille eesmärk on töötada välja Atlandi-ülesel hindamisel ja süvavee ökosüsteemidel põhinev Euroopa ruumilise planeerimise kava.

Kliimamuutustel on süvamerekeskkonnale eeldatavalt ulatuslikud tagajärjed, nagu merevee hapestumine, soojenemine, hapnikukadu ja toidu väiksem kättesaadavus merepõhjas. Prognooside kohaselt ohustavad need muutused paljusid süvamere töönduskalu, külmavee-korallrahusid ja nende osutatavaid ökosüsteemiteenuseid. Kaardil on näidatud süvalesta (Reinhardtius hippoglossoides) elupaikade prognoositud kadumist, säilimist (varjepaigad) ja teket tulevikus (2081–2100) vastavalt praegusele kliimamuutuste stsenaariumile. Nende andmete aluseks olnud uuring viidi ellu osana programmi „Horisont 2020“ projektist ATLAS, mille eesmärk on töötada välja Atlandi-ülesel hindamisel ja süvavee ökosüsteemidel põhinev Euroopa ruumilise planeerimise kava.

Kaardil on näidatud korallmadalike ja koralliliste punavetikate väljade modelleeritud ruumilist jaotust Vahemeres. Need biomoodustised on Vahemere tüüpilised veealused maastikud, mis koosnevad väheses valguses kasvavatest korallilistest vetikatest. Need on tekkinud vetikate ja loomade tegevusest, mida tasakaalustavad füüsikalised ja bioloogilised erosiooniprotsessid. Nende ulatuse, elurikkuse ja tootlikkuse tõttu on korallide ja koralliliste punavetikate elupaigad ühed Vahemere kõige olulisematest ökosüsteemidest ning neid peetakse äärmiselt tähtsaks nii kalavarude kui ka süsiniku loodusliku sidumise seisukohast.

Kaardil on näidatud koralliliste punavetikate väljade modelleeritud ruumilist jaotust Vahemeres. Need biomoodustised on Vahemere tüüpilised veealused maastikud, mis koosnevad väheses valguses kasvavatest korallilistest vetikatest. Need on tekkinud vetikate ja loomade tegevusest, mida tasakaalustavad füüsikalised ja bioloogilised erosiooniprotsessid. Nende ulatuse, elurikkuse ja tootlikkuse tõttu on koralliliste punavetikate elupaigad ühed Vahemere kõige olulisematest ökosüsteemidest ning neid peetakse äärmiselt tähtsaks nii kalavarude kui ka süsihappegaasi reguleerimisel.

Kaart kujutab endast prognoosipõhist Euroopa merede merepõhja elupaikade kaarti. Kaardi koostamisel on tuginetud lõplike elupaikade kindlaksmääramiseks kasutatud liigitatud elupaigatunnustele. See põhineb merestrateegia raamdirektiivi kohasel valitsevate elupaikade liigitusel, kui see on asjakohane, ning vajaduse korral on arvesse võetud mudeli väljundeid. Merestrateegia raamdirektiiv võeti vastu 17.juunil 2008 ja selle eesmärk on tõhustada kogu Euroopas merekeskkonna kaitset.

Algatuse EU4Ocean maailmamerealaste teadmiste parandamise koalitsioon ühendab erinevaid organisatsioone, projekte ja inimesi, kes aitavad kaasa maailmamerealaste teadmiste parandamisele ja maailmamere säästvale majandamisele. Selle Euroopa Komisjoni poolt toetatud, alt üles suunatud kaasava algatuse eesmärk on ühendada eurooplaste hääled, et muuta maailmameri kõigi südameasjaks. Koalitsioonil on kolm komponenti: maailmamerealaste teadmiste parandamise algatustega tegelevate organisatsioonide ja üksikisikute platvorm, maailmamere Euroopa noortefoorum ja Euroopa siniste koolide võrgustik.
Platvorm EU4Ocean koondab mitmesuguseid sidusrühmi, hõlmates mereuuringuid, teaduspoliitikat, sinist majandust ja erasektorit, kodanikuühiskonda, kunsti, haridust, noori ja meediat. Platvorm hõlmab erinevaid tasandeid alates kohalikest ja riiklikest organisatsioonidest kuni piirkondlike mere- ja Euroopa algatusteni. Platvormi liikmete leheküljed.

Platvormi liikmed saavad jagada ideid, luua partnerlusi ja teha koostööd, et tagada Euroopas kooskõlastatum lähenemisviis maailmamerealaste teadmiste parandamisele, ning töötada välja konkreetseid meetmeid, millega luuakse kogu ühiskonnas tõelist teadlikkust, kaasatust ja hoogu tegutsemiseks ja muutusteks. Liikmed tegutsevad kolmes töörühmas: kliima ja maailmameri, maailmamerest pärinev toit ning tervislik ja puhas maailmameri. Lisateave.

Euroopa mereatlas on kättesaadav 24 keeles. Iga keele puhul on atlasel suursaadik, kes selgitas 2020. aasta septembrist 2021. aasta septembrini kestnud teavituskampaania käigus, miks maailmameri on tema jaoks oluline ning miks peaksime kõik ookeani ja merede eest hoolitsema. Saadikute hulka kuuluvad volinik Virginijus Sinkevičius, merendus- ja kalandusasjade peadirektor Charlina Vitcheva, Euroopa Komisjoni poliitikaametnik Māris Stuļğis, Euroopa Liidu eri liikmesriikide ametiasutuste esindajad, instituutide ja akvaariumi direktorid, teadlased, valitsusväliste organisatsioonide koordinaatorid, surfar, kapten, sukelduja ja Michelini tärniga pärjatud kokk. Uuri kaarti, et saada nende kohta rohkem teada ja loe nende mõtteid maailmamere ja merede kohta. Pane tähele, et saadikud on kaardil paigutatud riikidele, kus nende esindatavat keelt kõneldakse.

Euroopa siniste koolide võrgustik kuulub EU4Ocean koalitsiooni ning selle eesmärk on innustada õpetajaid, koolijuhte ja haridusasutuste töötajaid kutsuma oma õpilasi alates lasteaiast, alg-, põhi- ja kesk- ning tehnika- või ametikoolist üles algatama „Find the blue“ projekte, mis seovad neid maailmamere või merega.

See hariv kaart näitab ülesande Ole teadlase rollis! tulemust. Kliimakoalitsioon ja Euroopa mereatlase meeskond käivitasid 2022.aastal merede ja veeteede kliimamuutuse kaardistamise. Koole üle kogu Euroopa kutsuti esitama andmeid atlase uue kaardikihi jaoks. Ülesanne hõlmas seitset etappi. Esimesel kahel etapil õppisid osalejad atlase toimimist mõistma. Seejärel hääletasid õpetajad, mis teemal kaarti arendada: vee temperatuur mere, jõgede, järvede või tiikide pinnal. Koolid mõõtsid eri paigus ja aegadel vee temperatuuri. Nad saatsid oma tulemused ja muu vajaliku teabe (nt kooli/rühma nimi, mõõtekoha geograafilised koordinaadid, mõõtmise kuupäev ja kellaaeg, temperatuuri mõõtmise meetod jms), täites selleks 31.märtsil 2023 lõppenud andmekogumisetapi veebivormi. Sel viisil õppisid õpilased andmeid koguma, ühtlustama, visualiseerima ja jagama. Kuidas koolid vee temperatuuri mõõtsid? Paljud koolid kasutasid termomeetrit, kuid tänu koostööle maailmamere seire partnerlusega (Partnership for Observation of the Global Ocean (POGO)) ja programmile Educational Passages sai mereatlase meeskond andmeid ka neilt koolidelt, kes olid ehitanud temperatuurisensoritega meresõidu minipaadid! Sel kaardikihil pääsevad nüüd kõik ligi koolide kogutud andmetele. Samad ja muud koolid või iga huviline võib kasutada seda kaarti õppematerjalina. Suur tänu kõigile andmeid saatnud koolidele, POGOle ja programmile Educational Passage suurepärase panuse eest!

Noored maailmamere kaitsjad on 16–30-aastased noored projektide eestvedajad. Euroopa Komisjon on tunnustanud ja akrediteerinud nende projekte, mis on toonud kaasa maailmamere jaoks olulisi ja püsivaid muutusi.

Kaardil on näidatud maailma meredes ja ookeanides olevate allveeliugurite asukoht. Seda teavet pakub peaaegu reaalajas EMODnet Physicsi portaal. Allveeliugurid on okeanograafiline instrument, mis kogub automaatselt andmeid ookeani kohta ja teostab merede seiret. Liugurid järgivad saehambakujulist üles-alla profiili läbi vee liikumisel. Tavaliselt on liuguritel mitu andurit, mis mõõdavad näiteks temperatuuri, juhtivust (soolsuse arvutamiseks), hoovusi, klorofülli fluorestsentsi (fütoplanktoni näitaja), optilist tagasihajumist, põhja sügavust ja (mõnikord) heli tagasihajumist. Nad liiguvad erinevates vetesügavustes ning navigeerimiseks kasutavad teabevahetust veepinnal oleva globaalse positsioneerimissüsteemiga (GPS), rõhu- ja kaldeandureid ning magnetkompasse, mis annavad ajalist ja ruumilist teavet.

Kaardil on näidatud praegu maailma meredes ja ookeanides olevate Argo ujukite asukoht. Seda teavet pakub peaaegu reaalajas EMODnet Physicsi portaal. Argo all mõeldakse 3800 üle kogu maailma vabalt triivivat profileerivat ujukit, mis koguvad keskkonnaalaseid ookeaniandmeid, sh mõõdavad ookeani ülemise 2000 m temperatuuri ja soolsust ning hoovuse kiirust. Argo ujukid on automatiseeritud ning andmed edastatakse ja tehakse üldsusele kättesaadavaks paari tunni jooksul pärast kogumist. 20 aastaga on Argo ookeaniujukid koostanud 2 miljonit ookeaniprofiili. Andmed muudavad põhjalikult meie teadmisi ookeanide dünaamikast ja soojussisaldusest. Samuti assimileeritakse andmed peaaegu reaalajas töötavatesse arvutimudelitesse, et koostada lühiajalisi ennustusi hoovuste (nt avamere naftareostused, otsingu- ja päästetööd) ning temperatuuri kohta (nt kalanduse jaoks), aastaajalisi ja aastatevahelisi prognoose (nt El Niño) ja pikaajalisi, aastakümnete pikkusi ennustusi ookeani ja atmosfääri kliimasüsteemi kohta, näiteks valitsustevahelise kliimamuutuste rühma (IPCC) omad.

Kaardil on näidatud mõõtejaamade asukoht Euroopas. Teavet pakub EMODnet Physicsi portaal. Mõõtejaam on maismaainstrument, mille abil teostatakse maismaaveekogude (vooluveekogud, kaevud, järved, kanalid, veehoidlad või muud veekogud) seiret ja tehakse nendega katseid. Neis jaamades olevad instrumendid mõõdavad mitmesuguseid näitajaid, sh veetaset, äravoolu, hüdrokeemiat ja vee temperatuuri. Andmeid kasutavad hüdroloogid ja keskkonnateadlased maismaaveekogude (vooluveekogud, kaevud, järved, kanalid, veehoidlad või muud veekogud) seire teostamiseks ning nendega katsete tegemiseks, et jälgida veekvaliteeti ja -elustikku (elusorganismid). Mõõtejaamade asukoha leiab sageli topograafilistelt kaartidelt. Mõned mõõtejaamad on väga automatiseeritud ning neil võib olla telemeetria võimalus, mille abil edastatakse andmed kesksesse andmelogerisse.

Kaardil on näidatud maailma meredes ja ookeanides olevate kinnitusplatvormide asukoht. Andmeid pakub EMODnet Physicsi portaal. Kinnitusplatvormid on püsirajatised, mida võib kasutada ookeani jälgimiseks alates merepinnast kuni merepõhja välja. Kinnitussüsteemid on valmistatud jämedast traadist ja trossist ning neid hoiavad veesambas üleval mitmesugused ujuvelemendid, nt klaaspallid ja õõnestäidisvahust ujukid. Ujuvplatvormile on paigaldatud mitmeid instrumente, andureid ja proovisisesteid, millega mõõdetakse ookeanide füüsikalisi, keemilisi ja bioloogilisi näitajaid. Osad andurid on automatiseeritud ning koguvad ja edastavad andmeid loetud tundide jooksul. Automaatandurite hulka kuuluvad juhtivus-, temperatuuri- ja sügavusandurid, hoovusemõõturid (nt Doppleri akustilised hoovusemõõturid või vananenud tiivikuga hoovusemõõturid) ning mõned keemilised andurid (nt klorofüll a, fütoplantkoni näitaja). Muude instrumentide abil võetakse veest proove (nt fütoplanktoni, mikroskoopiliste taimede kogumiseks) või takistatakse orgaanilise aine merepõhja vajumist (nt settepüünised). Kinnitussüsteeme saab kasutada ookeani rannikuvetes ja avaookeanis pikka aega, nt vähemalt ühe aasta, ning nende toiteallikad on leelis- või liitiumakud. Andurid ja proovisisestid vajavad korrapärast hooldust (nt kord aastas), mida tavaliselt teevad uurimislaevad.

Kaardil on näidatud kõrgsagedusradari asukoht. Seda teavet pakub peaaegu reaalajas EMODnet Physicsi portaal. Kõrgsagedusradarid asuvad maismaal ning kasutavad kaugandureid pinnahoovuse kiirusväljade mõõtmiseks ranniku lähedal. Saadud pinnakaardid pakuvad palju paremat ruumiresolutsiooni kui varasemad tehnikad, nt hoovusemõõturi maatriksid. Kõrgsagedusradari süsteemi abil saab peaaegu reaalajas luua terved hoovuste välja kaardid (st merevee liikumise kiirus (m/s) ja merevee liikumise kiiruse suund (kraadid)). Teave on kasulik meretranspordi jaoks ning hoovuste tundmine võib vähendada kütusekulu ja sellest tulenevalt veokulusid. Hoovustel on tohutu potentsiaal elektrienergia tootmiseks tulevikus merehoovuste kineetilise energia kasutamise teel.

Kaardil on näidatud Ferrybox-süsteemide asukoht meie meredes ja ookeanides üle kogu maailma. Seda teavet pakub peaaegu reaalajas EMODnet Physicsi portaal. Ferrybox on pinnavee automatiseeritud seiresüsteem, mis paigaldatakse laeva läbilaskesüsteemi külge. Ferrybox-süsteemid lisatakse vabatahtlikele laevadele, nt kommertslaevadele (reisi- või kaubalaev) ja uurimislaevadele. Ferrybox on varustatud mitme anduriga, mis koguvad automaatselt andmeid seoses ookeanide füüsikaliste (soolsus, temperatuur, hägusus), keemiliste (toitained, pH, O₂, CO₂ ja lahustunud orgaaniline süsinik) ning bioloogiliste (nt klorofüll, fütoplanktoni (mikroskoopiliste taimede) näitaja) näitajatega. Saadud teabe abil saab hinnata merevee kvaliteeti ja mereökoloogiat ning see aitab paremini mõista õhu ja mere koostoimet, nt CO₂ gaasivahetus ja üleilmsed muutused, sh ookeanide hapestumine.

Kaardil on näidatud praegu maailma meredes ja ookeanides olevate triivpoide asukoht. Neid andmeid pakub peaaegu reaalajas EMODnet Physicsi portaal. Triivpoi on seda tüüpi okeanograafia instrument, mis automaatselt kogub keskkonnaandmeid merede ja ookeanide kohta. Need triivivad vabalt ning nende liikumine sõltub veevoolust ja hostanduritest. Poide autonoomsed mõõtmissüsteemid võimaldavad mõõta tavapäraseid okeanograafilisi näitajaid (temperatuur, soolsus, hoovused) ja mõnel juhul ka muid näitajaid, nt hägusus, hapnik ja klorofülli fluorestsents. Näiteks, lainepoid mõõdavad veepinna liikumist laineseeriana. Laineseeriat analüüsitakse, et kindlaks määrata statistilised andmed, nt oluline lainekõrgus ja ajavahemik ning laine suund. Need andmed on olulised ookeani dünaamika mõistmiseks ning kasutamiseks arvutimudelites, mille abil tehakse ennustusi ja prognoose ookeani muutuste kohta.

Triivpoid on okeanograafiainstrumendid, mis automaatselt koguvad keskkonnaandmeid maailmamere kohta. Need triivivad vabalt ning nende liikumine sõltub veevoolust ja vastuvõtuanduritest. Poide autonoomsed mõõtmissüsteemid võimaldavad mõõta tavapäraseid okeanograafilisi näitajaid (temperatuur, soolsus, hoovused) ja mõnel juhul ka muid näitajaid, nt hägusus, hapnik ja klorofülli fluorestsents. Vaatlusandmed edastatakse satelliidi kaudu, neid kasutatakse viivitamata prognooside täpsustamiseks ja meresõiduohutuse suurendamiseks ning need avaldatakse avatud mereandmete algatuste, näiteks EMODneti kaudu. Seda üleilmset andmekogumist koordineerib andmepoide koostöökogu (Data Buoy Cooperation Panel – DBCP). Kaardil on näidatud triivpoide ülemaailmsed trajektoorid eelmise kuu jooksul.

Nõuandekomisjonid on sidusrühmade juhitavad organisatsioonid, mis annavad komisjonile ja ELi riikidele kalavarude majandamise teemalisi soovitusi. Need võivad hõlmata nõuandeid majandamise sotsiaalmajanduslike aspektide ja kaitse ning eeskirjade lihtsustamise kohta. Nõuandekomisjonidega konsulteeritakse piirkondadeks jaotamise kontekstis. Samuti peaksid nõuandekomisjonid andma oma panuse kalavarude majandamiseks ja kaitsemeetmete võtmiseks vajalike andmete kogumisse. Nõuandekomisjonid koosnevad asjaomase tööstusharu ja muude huvirühmade esindajatest. Kaardil on esitatud teatud nõuandekomisjonidega hõlmatud piirkonnad.

Sel kaardil on esitatud kalavarusid haldavad piirkondlikud kalandusorganisatsioonid geograafiliste piirkondade kaupa. Piirkondlikud kalandusorganisatsioonid on rahvusvahelised organisatsioonid, kes kehtestavad siduvaid meetmeid siirdekalaliikide ja piirialade kalaliikide kaitsmiseks ning kestlikuks majandamiseks. Need kalandusorganisatsioonid hõlmavad suurt osa maailma meredest. Laias laastus jagunevad nad üksnes siirdekalavarudele, eelkõige tuunile ja tuunilaadsetele liikidele (nn tuunikala kalandusorganisatsioonid) keskenduvateks ja teisi kalavarusid (nt pelaagilised või põhjalähedased liigid) spetsiifilisemates piirkondades haldavateks organisatsioonideks, nagu on näha allpoolsel kaardil. Organisatsioonid on moodustatud riikides, kel on vastavas geograafilises piirkonnas kalandushuvi, ja rannikuriikides. Kalandusorganisatsioonidel on voli kehtestada kalanduse haldamiseks mitmesuguseid eeskirju. Nende haldusvahendite hulka kuuluvad püügilimiidid (kvoodid), tehnilised meetmed, ruumilised ja/või ajalised piirangud ning seire, kontroll ja jälgimine, et tagada eeskirjade järgimine. Kalandusorganisatsioonid teevad otsuseid teadusnõu alusel, mida neile annavad vastavad teadusasutused, ning nad vaatavad regulaarselt üle liikmete nõuetele vastavuse. Euroopa Liitu esindav Euroopa Komisjon osaleb aktiivselt kümnes muu liigi kui tuuniga tegelevas organisatsioonis. Klõpsa kaardil kalandusorganisatsioonil, et minna selle veebilehele.

Sel kaardil on esitatud kalavarusid haldavad piirkondlikud kalandusorganisatsioonid geograafiliste piirkondade kaupa. Piirkondlikud kalandusorganisatsioonid on rahvusvahelised organisatsioonid, kes kehtestavad siduvaid meetmeid siirdekalaliikide ja piirialade kalaliikide kaitsmiseks ning kestlikuks majandamiseks. Need kalandusorganisatsioonid hõlmavad suurt osa maailma meredest. Laias laastus jagunevad nad üksnes siirdekalavarudele, eelkõige tuunile ja tuunilaadsetele liikidele (nn tuunikala kalandusorganisatsioonid) keskenduvateks ja teisi kalavarusid (nt pelaagilised või põhjalähedased liigid) spetsiifilisemates piirkondades haldavateks organisatsioonideks, nagu on näha allpoolsel kaardil. Organisatsioonid on moodustatud riikides, kel on vastavas geograafilises piirkonnas kalandushuvi, ja rannikuriikides. Kalandusorganisatsioonidel on voli kehtestada kalanduse haldamiseks mitmesuguseid eeskirju. Nende haldusvahendite hulka kuuluvad püügilimiidid (kvoodid), tehnilised meetmed, ruumilised ja/või ajalised piirangud ning seire, kontroll ja jälgimine, et tagada eeskirjade järgimine. Kalandusorganisatsioonid teevad otsuseid teadusnõu alusel, mida neile annavad vastavad teadusasutused, ning nad vaatavad regulaarselt üle liikmete nõuetele vastavuse. Euroopa Liitu esindav Euroopa Komisjon osaleb aktiivselt kümnes muu liigi kui tuuniga tegelevas organisatsioonis. Klõpsa kaardil kalandusorganisatsioonil, et minna selle veebilehele.

• suunavad tootjaid kalanduse ja vesiviljeluse säästva majandamise suunas, hallates ühiselt oma liikmete tegevust;
• aitavad neil viia tarned vastavusse turu nõudlusega;
• toetavad neid lisandväärtuse loomisel.

Euroopa Liidus on üle 200 tootjaorganisatsiooni. Ühise turukorralduse eesmärkide saavutamiseks võivad nad võtta meetmeid, et suunata oma liikmete toodete pakkumist ja turustamist, aidata neid seoses sertifitseerimiskavade, kvaliteedimärkide, geograafiliste päritolunimetustega jne. Nad võivad ka edendada kutsekoolitust, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutamist ning püüda vähendada oma liikmete tegevusega kaasnevat kalanduse ja vesiviljeluse keskkonnamõju. Kaardil on toodud tootjaorganisatsioonide asukohad.

Kaardil on näidatud 65-aastaste ja vanemate elanike osakaal riigi keskmise suhtes. Riigi keskmine on 100. Kui Euroopa piirkonna näitaja väärtus on alla 100, on 65- aastaste või vanemate inimeste osakaal rahvastikust alla riigi keskmise. Kui näitaja väärtus on üle 100, on 65-aastaste või vanemate inimeste osakaal rahvastikust üle riigi keskmise.

Kaardil on näidatud leibkonna keskmine suurus linnades. Andmeid Euroopa linnade kohta koguti selleks, et aidata kaasa elukvaliteedi parandamisele linnades: see soodustab kogemuste vahetamist Euroopa linnade vahel; aitab kindlaks teha parimad tavad; hõlbustab võrdlusanalüüside tegemist Euroopa tasandil ning annab teavet dünaamika kohta linnades ning linnade ja nende ümbruse vahel. See näitaja on saadud Euroopa statistikasüsteemi kaudu kogutud muutujate põhjal. Lisateave Euroopa linnu käsitleva statistika kohta

Kaardil on näidatud rahvastikumuutus linnades. Andmeid Euroopa linnade kohta koguti selleks, et aidata kaasa elukvaliteedi parandamisele linnades: see soodustab kogemuste vahetamist Euroopa linnade vahel; aitab kindlaks teha parimad tavad; hõlbustab võrdlusanalüüside tegemist Euroopa tasandil ning annab teavet dünaamika kohta linnades ning linnade ja nende ümbruse vahel. See näitaja on saadud Euroopa statistikasüsteemi kaudu kogutud muutujate põhjal. Lisateave Euroopa linnu käsitleva statistika kohta

Kaardil on näidatud üliõpilaste arv linnades. Andmeid Euroopa linnade kohta koguti selleks, et aidata kaasa elukvaliteedi parandamisele linnades: see soodustab kogemuste vahetamist Euroopa linnade vahel; aitab kindlaks teha parimad tavad; hõlbustab võrdlusanalüüside tegemist Euroopa tasandil ning annab teavet dünaamika kohta linnades ning linnade ja nende ümbruse vahel. See näitaja on saadud Euroopa statistikasüsteemi kaudu kogutud muutujate põhjal. Lisateave Euroopa linnu käsitleva statistika kohta

Euroopa asulate kaardil on kujutatud Euroopa inimasulad satelliidifotode (SPOT5 ja SPOT6) põhjal. Täpsemalt on kaardil näidatud hoonestusala osakaal ruumiüksuse kohta.

Kaardil on näidatud majutusasutustes veedetud ööde arv Euroopa linnades ja suuremates linnades. Andmeid Euroopa linnade kohta koguti selleks, et aidata kaasa elukvaliteedi parandamisele linnades: see soodustab kogemuste vahetamist Euroopa linnade vahel; aitab kindlaks teha parimad tavad; hõlbustab võrdlusanalüüside tegemist Euroopa tasandil ning annab teavet dünaamika kohta linnades ning linnade ja nende ümbruse vahel. See näitaja on saadud Euroopa statistikasüsteemi kaudu kogutud muutujate põhjal. Lisateave Euroopa linnu käsitleva statistika kohta

Kaardil on näidatud Euroopa piirkondade linna-maa tüpoloogia. Valdavalt linnastunud piirkondades on maapiirkondade rahvastiku osakaal kogurahvastikust alla 20%. Keskmise asustusega piirkondades on maapiirkondade rahvastiku osakaal kogurahvastikust 20–50%. Lõpuks valdavalt maapiirkondades on maapiirkondade rahvastiku osakaal kogurahvastikust vähemalt 50%.

Kaardil on näidatud rahvaarv linnades vanuserühma ja soo järgi. Andmeid koguti selleks, et aidata kaasa elukvaliteedi parandamisele linnades: see soodustab kogemuste vahetamist Euroopa linnade vahel; aitab kindlaks teha parimad tavad; hõlbustab võrdlusanalüüside tegemist Euroopa tasandil ning annab teavet dünaamika kohta linnades ning linnade ja nende ümbruse vahel. See näitaja on saadud Euroopa statistikasüsteemi kaudu kogutud muutujate põhjal. Lisateave Euroopa linnu käsitleva statistika kohta

Kaardil on näidatud Euroopa linnade ja suuremate linnade rahvastiku muutumine kodakondsuse ja sünniriigi järgi. Andmeid Euroopa linnade kohta koguti selleks, et aidata kaasa elukvaliteedi parandamisele linnades: see soodustab kogemuste vahetamist Euroopa linnade vahel; aitab kindlaks teha parimad tavad; hõlbustab võrdlusanalüüside tegemist Euroopa tasandil ning annab teavet dünaamika kohta linnades ning linnade ja nende ümbruse vahel. See näitaja on saadud Euroopa statistikasüsteemi kaudu kogutud muutujate põhjal. Lisateave Euroopa linnu käsitleva statistika kohta

Kaardil on näidatud rahvastikumuutus piirkonniti ja aasta kaupa. Rahvastikumuutuse näitaja koosneb kahest osast: loomulik iive ning rändesaldo koos statistilise kohandusega. Loomulik iive on elussündide arvu ja surmade arvu vahe. Kui loomulik iive on positiivne, nimetatakse seda sageli ka loomulikuks kasvuks. Rändesaldo on sisse- ja väljarändajate arvu vahe.

Kaardil on näidatud Euroopa ranniku-/sisemaa-alade kaupa rahvastikumuutus, mis põhineb kogurahvaarvu, sündisid ja surmasid käsitlevatel andmetel. Kogumuutuse üldkordaja on aastase muutuse suhe (kahe järjestikuse aasta 1.jaanuari rahvaarvude vahe) kõnealuse aasta keskmisesse rahvaarvu.

Kaardil on näidatud rahvastikutihedus riigi keskmise suhtes. Riigi keskmine on 100. Kui näitaja väärtus teatud Euroopa piirkonnas on alla 100, on rahvastikutihedus alla riigi keskmise. Kui näitaja väärtus on üle 100, on rahvastikutihedus üle riigi keskmise.

Kaardil on näidatud rahvastikutihedus Euroopa ranniku- / sisemaa-alade kaupa. Rahvastikutihedus näitab piirkonna (aasta keskmise) rahvaarvu suhet piirkonna (maismaa) pindalasse (km²). Kui maismaapindalat pole saadaval, kasutatakse kogupindala (sh siseveekogud).

Kaardil on näidatud linnade sündimus- ja suremusandmed. Andmeid Euroopa linnade kohta koguti selleks, et aidata kaasa elukvaliteedi parandamisele linnades: see soodustab kogemuste vahetamist Euroopa linnade vahel; aitab kindlaks teha parimad tavad; hõlbustab võrdlusanalüüside tegemist Euroopa tasandil ning annab teavet dünaamika kohta linnades ning linnade ja nende ümbruse vahel. See näitaja on saadud Euroopa statistikasüsteemi kaudu kogutud muutujate põhjal. Lisateave Euroopa linnu käsitleva statistika kohta

Kaardil on näidatud Euroopa piirkondade kaupa majanduslikult aktiivse rahvastiku osakaal riigi keskmise suhtes. Riigi keskmine on 100. Kui piirkonna näitaja väärtus on alla 100, on tööjõu osakaal rahvastikust riigi keskmisest väiksem. Kui näitaja väärtus on üle 100, on piirkonna tööjõu osakaal rahvastikust riigi keskmisest suurem.

Kaardil on näidatud naiste ja meeste töötuse määra muutumine Euroopa linnades ja suuremates linnades. Andmeid Euroopa linnade kohta koguti selleks, et aidata kaasa elukvaliteedi parandamisele linnades: see soodustab kogemuste vahetamist Euroopa linnade vahel; aitab kindlaks teha parimad tavad; hõlbustab võrdlusanalüüside tegemist Euroopa tasandil ning annab teavet dünaamika kohta linnades ning linnade ja nende ümbruse vahel. See näitaja on saadud Euroopa statistikasüsteemi kaudu kogutud muutujate põhjal. Lisateave Euroopa linnu käsitleva statistika kohta

Kaardil on näidatud Euroopa eri piirkondade töötuse osakaal riigi keskmise suhtes. Riigi keskmine on 100. Kui piirkonna näitaja väärtus on alla 100, on töötuse osakaal alla riigi keskmise. Kui näitaja väärtus on üle 100, on piirkonna töötuse osakaal üle riigi keskmise.

Kaardil on näidatud Euroopa merepiirkondade ja allpiirkondade piire vastavalt merestrateegia raamdirektiivile (artikkel4). Merestrateegia raamdirektiiv võeti vastu 17.juunil 2008 ja selle eesmärk on tõhustada kogu Euroopas merekeskkonna kaitset.

Kaardil on näidatud mereruumi planeerimise projektide elluviimise kohti Euroopas. Mereruumi planeerimine tähendab inimtegevuse aja ja koha planeerimist merel, et tegevus oleks võimalikult tõhus ja jätkusuutlik. Mereruumi planeerimisel kaasatakse sidusrühmad piiri- ja sektoriülese meretegevuse ja -töö kavandamisse läbipaistval viisil, et tagada merel inimtegevuse tõhusus, ohutus ja jätkusuutlikkus. Lisateave

Kaardil on näidatud piirkondi, mille kohta on internetis kättesaadavad digitaalsed rannikuatlased.

Kaardil on näidatud fütoplanktoni näitaja ehk maailma ookeanide klorofülli kontsentratsioon. Andmed 2016.aasta kohta on saadud satelliitidelt (MODIS-Aqua); need esitas Teadusuuringute Ühiskeskus (JRC). Fütoplanktoni all mõeldakse ookeani pinnakihis triivivaid tibatillukesi üherakulisi vetikaid, mis on meretoiduahela põhja esmatootjad. Klorofüll on fütoplanktoni liikides sageli esinev fotosünteetiline pigment, mis annab neile rohelise värvuse. Tänu klorofüllipigmendi iseloomulikule rohelisele värvusele saame kasutada optilisi satelliitsensoreid, et visualiseerida klorofülli ja seega fütoplanktoni levikut meie ookeanides. Klorofülli kontsentratsiooni põhjal saab hinnata elusa fütoplanktoni biomassi pinnakihis.

Kaardil on näidatud maailma ookeanide klorofülli kontsentratsiooni anomaaliad. Klorofülli kasutatakse fütoplanktoni biomassi hindamiseks. Andmed 2016.aasta kohta on saadud satelliitidelt (MODIS-Aqua); need esitas Teadusuuringute Ühiskeskus (JRC). Fütoplanktoni all mõeldakse ookeani pinnakihis triivivaid mikroskoopilisi üherakulisi vetikaid, mis on meretoiduahela põhja esmatootjad. Klorofüll on fütoplanktoni liikides sageli esinev fotosünteetiline pigment, mis annab neile rohelise värvuse. Tänu klorofüllipigmendi iseloomulikule rohelisele värvusele saame kasutada optilisi satelliitsensoreid, et visualiseerida klorofülli ja seega fütoplanktoni levikut meie ookeanides. Selle põhjal saab hinnata elusa fütoplanktoni biomassi pinnakihis. Klorofülli anomaalia tähendab kõrvalekallet keskmisest seisundist. Seega tähendab positiivne anomaalia uut vetikakasvu.

Kaardil on näidatud klorofüll a päevakontsentratsioon ookeani pindmises kihis. Selle tulemuse esitas Copernicus ning see saadi mitmelt optiliselt satelliidiandurilt (SeaWiFS, MODIS-Aqua, MERIS, VIIRSN ja OLCI-S3A) ja arvutati Copernicus GlobColouri protsessori abil. Kaardil on näidatud peaaegu reaalajas klorofüll a päevakontsentratsioon (mg kuupmeetri kohta) ookeani pindmises kihis pilvitutes piirkondades. Klorofüll a on fotosünteetilise planktoni – ookeanide esmatootjad – rohkuse näitaja. Fütoplanktonid on mikroskoopilised üherakulised vetikad, mis triivivad ookeani pinnal ning sisaldavad rohelist pigmenti klorofülli, mis võimaldab neil kasutada päikesevalguse energiat, et muuta CO₂ suhkruteks ja hapnikuks. Tänu klorofüllipigmendi iseloomulikule rohelisele värvusele saame kasutada optilisi satelliitsensoreid, et visualiseerida klorofülli ja seega fütoplanktoni levikut meie ookeanides.

Kaardil on näidatud klorofüll a kuukontsentratsioon maailma ookeani pindmises kihis. Selle tulemuse esitas Copernicus ning see saadi mitmelt optiliselt satelliidiandurilt (SeaWiFS, MODIS-Aqua, MERIS, VIIRSN ja OLCI-S3A) ja arvutati Copernicus GlobColouri protsessori abil. Kaardil on näidatud klorofüll a keskmine kontsentratsioon (mg kuupmeetri kohta) ookeani pindmises kihis viimase kuu jooksul pilvitutes piirkondades. Klorofüll a on fotosünteetilise planktoni – ookeanide esmatootjad – rohkuse näitaja. Fütoplanktonid on mikroskoopilised üherakulised vetikad, mis triivivad ookeani pinnal ning sisaldavad rohelist pigmenti klorofülli, mis võimaldab neil kasutada päikesevalguse energiat, et muuta CO₂ suhkruteks ja hapnikuks. Tänu klorofüllipigmendi iseloomulikule rohelisele värvusele saame kasutada optilisi satelliitsensoreid, et visualiseerida klorofülli ja seega fütoplanktoni levikut meie ookeanides.

Kaardil on näidatud satelliidimõõtmistel saadud merepinna temperatuur (Celsiuse kraadides). Satelliidiandurilt (MODIS-Terra merepinna temperatuur, klimatoloogia 2016) saadud andmed esitab Teadusuuringute Ühiskeskus (JRC). Merepinna temperatuur saadakse tavaliselt satelliitide infrapunasoojusanduritelt ja infrapunaribadega täiendatud optilistelt anduritelt. Ookeanipinna temperatuur mõjutab ilmastikku, tuues kaasa orkaane, ning ookeani taimestikku ja loomastikku.

Kaardil on näidatud merepinna temperatuuri anomaaliad. Satelliidiandurilt (MODIS-Terra merepinna temperatuuri anomaaliad 2015) saadud andmed esitab Teadusuuringute Ühiskeskus (JRC). Merepinna temperatuur saadakse tavaliselt satelliitide infrapunasoojusanduritelt ja infrapunaribadega täiendatud optilistelt anduritelt. Ookeanipinna temperatuur mõjutab ilmastikku, tuues kaasa orkaane, ning ookeani taimestikku ja loomastikku. Merepinna temperatuuri anomaalia tähendab kõrvalekallet keskmisest seisundist, mis võib kulgeda kahes suunas (jahedamaks või soojemaks). Kaardil on enamiku Euroopa merede ja ookeanide piirkondade positiivsed anomaaliad (üle nulli) näidatud oranži värviga, millest ilmneb ookeanide üldine järkjärguline soojenemine.

Kaardil on näidatud ookeani ülakihi vee läbipaistvus 2016.aastal. Satelliidiandurilt (MODIS-Aqua Kd490, klimatoloogia 2016) saadud andmed esitab Teadusuuringute Ühiskeskus (JRC). Järve, mere või ookeani läbipaistvuse tase sõltub sellest, kui sügavale päikesevalgus vees jõuab. Vee läbipaistvus sõltub vees olevate osakeste hulgast. Osakesed võivad olla elutud (nt erosiooni tagajärjel tekkinud setted või muu lahustunud materjal) või elus (nt fütoplankton, mikroskoopilised vetikad). Valguse difuusse nõrgenemise koefitsient Kd490 mõõdab valguse jõudmist veesambasse sinakasroheliste lainepikkuste juures (ca 490 nm). See on vee läbipaistvuse suurepärane näitaja, mis tuleneb vee koostisosade poolsest neeldumise ja tagasihajumise koostoimest ning ümbritseva valgusvälja struktuurist. Vee läbipaistvus on üks vee kvaliteedi hindamise põhinäitajaid.

Süsivesinikud (nt nafta ja maagaas) on tänapäevaühiskonna peamine energiaallikas. Nafta- ja gaasiettevõtjad otsivad (uurimine) ja kaevandavad (kasutamine) neid süsivesinikke sügaval merepõhja või maismaa pinna all olevatest settekihtidest. Kuna avamerepiirkonnad, kus leidub süsivesinikke, on riikide valitsuste kontrolli all, vajavad nafta- ja gaasiettevõtjad nende maavarade uurimiseks ja kasutamiseks luba. Kaardil on näidatud avamere süsivesinike load Euroopa piirkonnas. Teave on koostatud mitme ELi ja kolmanda riigi allika esitatud andmestike koondamise ja ühtlustamise tulemusel ning seda uuendatakse kord aastas.

Kaardil on näidatud Euroopa piirkonna batümeetria ehk veesamba keskmine sügavus, resolutsiooniga 1/16 kaareminutit (~ 115 meetrit), ning samuti maismaa-ala topograafia. Batümeetrilise kaardi koostamisel kasutati üksikuid batümeetrilisi uuringuid ning liidetud digitaalseid maastikuandmeid/-mudeleid (cDTM).

Merepõhjaalused sette- ja kivimikihid sisaldavad vett, aga ka muid vedelikke, nagu nafta, metaan ja süsinikdioksiid, ning gaase, mis tekivad orgaanilise aine lagunemisel. Need nn merealused vedelikud on tugeva surve all, mis need lõhede ja pragude kaudu merepõhjale pressib. Merepõhjale tõusnud vedelikud jõuavad veesambasse protsessi käigus, mida nimetatakse vedelike eraldumiseks. Kui setted nende vedelikega segunevad, tekib suure surve all olev muda, mis võib pursata merepõhjale, tekitades mudavulkaani. Kaardil on näidatud vedelike eraldumise paikade ja mittevulkaanilise päritoluga mudavulkaanide asukohti. Teavet koguti osana mitmesugustest riiklikest ja piirkondlikest kaardistamisprojektidest ning seda saadi ka kirjandusest.

Maalihe on pinnase liikumine, näiteks kivivaringud, laviinid, järskude nõlvade varingud ja madalad rusuvoolud. Maalihked võivad toimuda ka vee all ning sel juhul nimetatakse neid merealusteks maaliheteks. Kaardil on näidatud eri liiki merealuseid maalihkeid, mis on esinenud merepõhjas või selle aluspinnases ja paljanditel. Teavet koguti osana mitmesugustest riiklikest ja piirkondlikest kaardistamisprojektidest ning seda saadi ka kirjandusest.

Merealused vulkaanid on vee all maakoores esinevad lõõrid või lõhed, mille kaudu võib välja pursata magmat. Suur hulk merealuseid vulkaane asub liikuvate laamade piiride lähedal. Kuigi enamik merealuseid vulkaane asub mere- ja ookeanisügavustes, leidub neid ka madalas vees ning sellised vulkaanid võivad purske ajal materjali atmosfääri paisata. Kaardil on näidatud merealuste vulkaanide asukohti ja morfoloogilisi iseärasusi Euroopa merepiirkondades.

Kivimi litoloogiline kirjeldus puudutab selle füüsilisi omadusi, nagu värvus, tekstuur, terasuurus või mineraalne koostis. See võib olla nende omaduste üksikasjalik kirjeldus või kokkuvõte kivimi kõigist füüsilistest omadustest. Kaardil on näidatud merepõhja kivimikihtide litoloogilist liigitust Euroopa merepiirkondades.

Sete on osakeste nagu kruus, liiv ja savi ning merekarpide ja muu bioloogilise materjali kuhjumisel tekkinud aines. See, kui kiiresti setted merepõhjal kuhjuvad, erineb eri paikades märkimisväärselt; kuhjumine on kiireim jõesuudmetes ja aeglaseim süvamerepõhjas. Kaardil on näidanud setete kuhjumise kiirust Euroopa merepiirkondade eri paikades. Kiirus tehti kindlaks setete vanuse määramise kaudu või akustilis-seismiliste ja setteid käsitlevate põhiandmete alusel.

Sete on osakeste nagu kruus, liiv ja savi ning merekarpide, konkretsioonide ja muu bioloogilise materjali kuhjumisel tekkinud aines. Pinnase alla mattunud ja kokkusurutud settest moodustuvad settekivimid. Kaardil on näidatud eri proovivõtukohtades merepõhjas olevate setete omadused.

Stratigraafia uurib aja jooksul tekkinud kivimikihtide ajalist järjestust. Maa stratigraafia põhjal on geoloogid loonud Maa ajaloo kohta hierarhiliste ajaperioodide süsteemi, mida kutsutakse geokronoloogiliseks skaalaks. Kaardil on näidatud merepõhja kivimikihtide geoloogilist vanust Euroopa merepiirkondades.

Sete on osakeste (näiteks kruus, liiv ja muda) kuhjumisel tekkinud aines. Pinnase alla mattunud ja kokkusurutud settest moodustuvad settekivimid. Merepõhja katvat setet kutsutakse merepõhja substraadiks. Kaardil on näidatud Euroopa merepiirkondade merepõhja substraati mõõtkavas 1: 250000 ning vastavalt Folki liigitusele on esitatud viis merepõhja substraatide klassi ning üks kivide ja rahnude klass.

Merepõhjas olevad setted nagu liiv ja kruus on kasulikud ehitusmaterjalid. Peale selle saab neid kasutada randade taastamiseks ning ranniku erosiooni eest kaitsmiseks. Kaardil on näidatud meresetete kaevandamise koht ning samuti kaevatud materjali lõppkasutus. Teave on koostatud mitme ELi ja kolmanda riigi allika esitatud andmestike koondamise ja ühtlustamise tulemusel ning seda uuendatakse kord aastas.

Süsivesinikud (nt nafta ja maagaas) on tänapäevaühiskonna peamine energiaallikas. Neid süsivesinikke kaevandatakse sügaval merepõhja või maismaa pinna all olevatest settekihtidest puuraukude puurimise teel. Kaardil on näidatud avamere süsivesinike kaevandamiseks mõeldud puuraukude asukoht Euroopa piirkonnas ja nende tegevusseisund. Teave on koostatud nii ELi kui ka Norra, Ühendkuningriigi ja Montenegro mitmest allikast saadud andmestike koondamise ja ühtlustamise tulemusel ning seda uuendatakse kord aastas.

Süsivesinikud nagu nafta, maagaas, kivisüsi ja bituumen on meie praeguse ühiskonna peamised energiaallikad. Need on tekkinud miljonite aastate jooksul orgaanilise aine lagunemisel, millest on sügavale maa sisemusse moodustunud paksud settekihid, mida nimetatakse süsivesinikumaardlateks. Need maardlad asuvad enamast mandrilavadel, mandrinõlvadel, mandrijalamitel ja väikestes ookeanibasseinides. Kaardil on näidatud süsivesinikumaardlate asukohti ja ulatust Euroopa merepiirkondades.

Polümetalli sisaldavad konkretsioonid või mangaani koorikud on merepõhjas moodustuvad kivimikonkretsioonid, mis sisaldavad palju väärtuslikke metalle, nagu raud, mangaan, nikkel, vask ja koobalt. Selliseid metalle leidub ka sulfiidilademes ehk väävlimineraalide kuhjades, mis moodustavad merepõhja peaaegu vulkaanilisi avasid. Kaardil on näidatud kõnealuste süvamere maavarade esinemine erinevates proovivõtukohtades.

Süvendamine on tavaliselt vee all, madalates meredes või mageveepiirkondades toimuv kaevandustegevus, mille eesmärk on koguda ja ümber paigutada põhjasetted, et laiendada ja/või süvendada sadamaid ja laevateid, kujundada ümber rannajoont või kaitsta seda erosiooni ja üleujutuste eest. Kaardil on näidatud kohad, kus süvendamine toimub, ning selle eesmärk. Teave on koostatud üle kogu Euroopa mitmest allikast saadud andmestike koondamise ja ühtlustamise tulemusel.

Tektoonika käsitleb maakoore struktuuri ja liikumist ning seda, kuidas toimuvad paljud geoloogilised protsessid, nagu mägede teke, vulkaaniline tegevus ja maavärinad. Murrangujooned eraldavad maakoore osi, mis üksteise suhtes liiguvad. Kaardil on näidatud Euroopa merepiirkondade murrangujooni.

Jääaegade kordumise tagajärjel on meretase kõikunud enam kui 100meetri ulatuses. Seetõttu on meie esivanematele elupaika pakkunud paljud iidsed maastikud jäänud vee alla ja meie pilgu eest varjatuks. Kaardil on näidatud Euroopa veealuste maastike teadaolevaid topograafilisi ja arheoloogilisi elemente. Asjaomase teabe kogus portaali EMODnet Geology meeskond, tuginedes paljude muude projektide (näiteks SPLASHCOS, SASMAP ja MEDFLOOD) raames tehtud tööle.

Samasügavusjooned ehk isobaadid (st kaardil kujutatud kujuteldavad jooned, mis ühendavad kõiki veepinna all olevaid sama sügavusega punkte) põhinevad keskmisel veesügavusel, mis on allvee-ekvivalent topograafiale. Kaardil on näidatud järgmiste sügavuste samasügavusjooned: 50, 100, 200, 500, 1000, 2 000 ja 5000 meetrit.

Euroopa ookeanid, mered ja rannikualad on Euroopa majanduse peamine edasiviiv jõud, luues nii töökohti kui ka väärtusi. Sinine majandus tähendab ookeanide, merede ja rannikualadega seotud majandustegevust ning hõlmab mitmesuguseid omavahel seotud väljakujunenud või tärkavaid sektoreid. Kaardil on näidatud tööhõivealane teave Euroopa Liidu meredest maavarade, nafta ja gaasi kaevandamise kohta. Kaardil on näidatud sektoris töötavate inimeste osakaal sinise majanduse valdkonna töötajate koguarvust. Igas riigis leiate teavet iga allsektori (kaevandamine ja toetustegevus) tööhõive, alates 2009.aastast toimunud üldise tööhõive dünaamika ning igal aastal sektoris töötavate inimeste täpse arvu kohta.

Andmete omanik: Merendus- ja kalandusasjade peadirektoraat

Vaata töölaudu

Euroopa ookeanid, mered ja rannikualad on Euroopa majanduse peamine edasiviiv jõud, luues nii töökohti kui ka väärtusi. Sinine majandus tähendab ookeanide, merede ja rannikualadega seotud majandustegevust ning hõlmab mitmesuguseid omavahel seotud väljakujunenud või tärkavaid sektoreid. Kaardil on näidatud tööhõivealane teave Euroopa Liidu sadamate, ladude ja vesiehituse kohta. Kaardil on näidatud sektoris töötavate inimeste protsent sinise majanduse valdkonna töötajate koguarvust. Igas riigis leiate teavet iga allsektori (last ja ladustamine, veeprojektid, teenuste osutamine) tööhõive, alates 2009. aastast toimunud sektori üldise tööhõive dünaamika ning sektoris töötavate inimeste täpse arvu kohta.

Andmete omanik: Merendus- ja kalandusasjade peadirektoraat

Vaata töölaudu

Euroopa ookeanid, mered ja rannikualad on Euroopa majanduse peamine edasiviiv jõud, luues nii töökohti kui ka väärtusi. Sinine majandus tähendab ookeanide, merede ja rannikualadega seotud majandustegevust ning hõlmab mitmesuguseid omavahel seotud väljakujunenud või tärkavaid sektoreid. Kaardil on näidatud tööhõivealane teave Euroopa Liidu laevaehituse ja -remondi kohta. Kaardil on näidatud sektoris töötavate inimeste protsent sinise majanduse valdkonna töötajate koguarvust. Igas liikmesriigis leiate teavet iga allsektori (laevade ehitus, remont, seadmed, masinad) tööhõive, alates 2009. aastast toimunud sektori üldise tööhõive dünaamika ning igal aastal sektoris töötavate inimeste täpse arvu kohta.

Andmete omanik: Merendus- ja kalandusasjade peadirektoraat

Vaata töölaudu

Euroopa ookeanid, mered ja rannikualad on Euroopa majanduse peamine edasiviiv jõud, luues nii töökohti kui ka väärtusi. Sinine majandus tähendab ookeanide, merede ja rannikualadega seotud majandustegevust ning hõlmab mitmesuguseid omavahel seotud väljakujunenud või tärkavaid sektoreid. Kaardil on esitatud tööhõivealane teave Euroopa Liidu mere bioloogiliste ressursside hankimise (st kalandus ja vesiviljelus) ja nendega kauplemise kohta. Kaardil on näidatud sektoris töötavate inimeste osakaal sinise majanduse valdkonna töötajate koguarvust liikmesriigiti. Igas riigis leiate teavet iga allsektori (vesiviljelus, kalapüük, töötlemine ja turustamine) tööhõive, alates 2009.aastast toimunud mere bioloogiliste ressurssidega seotud üldise tööhõive dünaamika ning igal aastal sektoris töötavate inimeste täpse arvu kohta.

Andmete omanik: Merendus- ja kalandusasjade peadirektoraat

Vaata töölaudu

Euroopa ookeanid, mered ja rannikualad on Euroopa majanduse peamine edasiviiv jõud, luues nii töökohti kui ka väärtusi. Sinine majandus tähendab ookeanide, merede ja rannikualadega seotud majandustegevust ning hõlmab mitmesuguseid omavahel seotud väljakujunenud või tärkavaid sektoreid. Kaardil on näidatud tööhõivealane teave Euroopa Liidu meretranspordi kohta. Kaardil on näidatud sektoris töötavate inimeste protsent sinise majanduse valdkonna töötajate koguarvust. Igas liikmesriigis leiate teavet iga allsektori (mere- ja rannikuveetransport, siseveetransport, rentimine) tööhõive, alates 2009.aastast toimunud sektori üldise tööhõive dünaamika ning igal aastal sektoris töötavate inimeste täpse arvu kohta riigiti.

Andmete omanik: Merendus- ja kalandusasjade peadirektoraat

Vaata töölaudu

Euroopa ookeanid, mered ja rannikualad on Euroopa majanduse peamine edasiviiv jõud, luues nii töökohti kui ka väärtusi. Sinine majandus tähendab ookeanide, merede ja rannikualadega seotud majandustegevust ning hõlmab mitmesuguseid omavahel seotud väljakujunenud või tärkavaid sektoreid. Kaardil on näidatud tööhõivealane teave Euroopa Liidu rannikuturismi sektori kohta. Täpsemalt on kaardil esitatud teave kõnealuses sektoris töötavate inimeste osakaalu kohta sinise majanduse valdkonna töötajate koguarvust liikmesriigiti. Igas riigis leiate teavet iga allsektori (majutus, transport jm) tööhõive, alates 2009.aastast toimunud rannikuturismi üldise tööhõive dünaamika ning igal aastal rannikuturismis töötavate inimeste täpse arvu kohta.

Andmete omanik: Merendus- ja kalandusasjade peadirektoraat

Vaata töölaudu

Euroopa ookeanid, mered ja rannikualad on Euroopa majanduse peamine edasiviiv jõud, luues nii töökohti kui ka väärtusi. Sinine majandus tähendab ookeanide, merede ja rannikualadega seotud majandustegevust ning hõlmab mitmesuguseid omavahel seotud väljakujunenud või tärkavaid sektoreid. Kaardil on liikmesriigiti esitatud teave Euroopa Liidu üldise tööhõive kohta peamistes väljakujunenud sinise majanduse sektorites (rannikuturism, mere bioloogilised ressursid, mere mittebioloogilised ressursid, sadamas teostatavad tegevused, laevaehitus ja -remont ning meretransport). Kaardil on näidatud sinise majanduse valdkonnas töötavate inimeste osakaal kogu töötavast elanikkonnast, samal ajal leiate sealt riigiti teavet iga sektori tööhõive ning alates 2009.aastast toimunud üldise sinise majanduse dünaamika kohta.

Andmete omanik: Merendus- ja kalandusasjade peadirektoraat

Vaata töölaudu

Kaardil on näidatud nende ranniku-/sisemaa-alade ettevõtete arv, kus kasv on vähemalt 10%. Ettevõtluse demograafia annab teavet ettevõtete sünni-, surma- ja püsimajäämise määra kohta, samuti asjaomaseid tööhõiveandmeid käsitlevat teavet. Ettevõtluse demograafia andmete abil saab analüüsida eri turgude dünaamikat ja innovatsiooni ning need annavad põhiteavet poliitiliste otsuste tegemiseks. Kaks tööhõive puhul kasutatud põhinäitajat on tööga hõivatud inimeste arv ja töötajate arv.

Kaardil on näidatud kogulisandväärtus (KLV) alushindades ranniku-/sisemaa-alade kaupa. Kogulisandväärtus on alushindades toodangu ja ostjahindades vahetarbimise vahe. See on rahvamajanduse arvepidamise tootmiskontot tasakaalustav kirje. Kogulisandväärtuse saab esitada tööstus- ja institutsionaalse sektori kaupa. Täpsemalt on sisemajanduse koguprodukt kõigi tööstusharude või sektorite kogulisandväärtus, millele liidetakse toodetelt makstavad maksud ja lahutatakse toodete subsiidiumid. Põhivara kulumi lahutamisel kogulisandväärtusest saadakse vastav netolisandväärtus (NLV). ESA 2010 määruses ei kasutata enam mõisteid „kogulisandväärtus turuhindades“, „kogulisandväärtus tootjahindades“ ja „kogulisandväärtus alushindades“.

Kaardil on näidatud merendustegevusest mõjutatud elanikkonna osakaal, nt merendusteenuste piirkonnas elavate ELi elanike osakaal. Merendusteenuste piirkond on piirkond, kuhu on rannikul paiknevast asukohast võimalik olemasoleva transpordivõrgustiku abil jõuda kindla sõiduaja jooksul.

Sisemajanduse koguprodukt (SKP) on majandustegevuse näitaja, mis kajastab kõigi toodetud kaupade ja teenuste väärtuse ning nende tootmisel kasutatud kaupade või teenuste väärtuse vahet. Seda kasutatakse laialdaselt elatustasemete võrdlemiseks või majandusliku lähenemise või kaugenemise jälgimiseks Euroopa Liidus. SKP komponendid ja seotud näitajad annavad väärtuslikke teadmisi majandustegevuse peamiste käivitajate kohta ja loovad seega aluse ELi konkreetsete poliitikavaldkondade kujundamiseks, jälgimiseks ja hindamiseks. Kaardil on näidatud sisemajanduse koguprodukt riigi keskmise suhtes. Riigi keskmine on 100. Kui näitaja väärtus on alla 100, on selle piirkonna väärtus riigi keskmisest väiksem. Kui näitaja väärtus on üle 100, on selle piirkonna väärtus riigi keskmisest suurem. Lisateave: SKP algajatele

Kaardil on näidatud sisemajanduse koguprodukt (SKP) turuhindades ranniku- /sisemaa-alade kaupa. SKP turuhindades on residendist tootmisüksuste tootmistegevuse lõpptulemus. See kajastab kõigi toodetud kaupade ja teenuste väärtuse ning nende tootmisel kasutatud kaupade või teenuste väärtuse vahet. Metoodikat on täpsemalt selgitatud ESA 2010 (Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteem) käsitlevas määruses.

Kalandus- ja vesiviljelussektorid hõlmavad töökohti tootmisest ja müügist (laevad, püügivahendid, sööt jne) kalade kasvatamise ja kogumise, töötlemise, turustamise ja levitamiseni. Nimetatud töökohad kindlustavad mere- ja mageveeressursside säästva majandamise, aidates samal ajal kaasa üleilmsele majanduslikule ja sotsiaalsele arengule. Kaardil on näidatud tööhõive kalandus- ja vesiviljelussektoris liikmesriikide kaupa.

Tööhõive primaarsektoris hõlmab hankimistegevust, näiteks kaevandamine, põllumajandus ja aktiivne kalapüük. Kaardil on näidatud primaarsektori tööhõive osakaal piirkondade kogutööhõivest riigi keskmise suhtes. Riigi keskmine on 100. Kui näitaja väärtus on alla 100, on selle piirkonna väärtus riigi keskmisest väiksem. Kui näitaja väärtus on üle 100, on selle piirkonna väärtus riigi keskmisest suurem.

Kaardil võrreldakse tööhõivet ranniku- ja sisemaa-aladel. See statistiline analüüs koondab ELi tööhõivega seotud tegevuste sektori, mida hõlmab majanduse tegevusalade statistiline klassifikaator NACE Rev. 2.

Tööhõive sekundaarsektoris tähendab tööhõivet kalandusega seotud sektoris, mida ei peeta aktiivseks püügitegevuseks. Majanduse sekundaarsektor toodab primaarmajanduses hangitud toorainest valmistooteid. Kõik tootmise, töötlemise ja ehitusega seotud töökohad on selles sektoris. Kaardil on näidatud sekundaarsektori tööhõive osakaal piirkondade kogutööhõives riigi keskmise suhtes. Riigi keskmine on 100. Kui näitaja väärtus on alla 100, on selle piirkonna väärtus riigi keskmisest väiksem. Kui näitaja väärtus on üle 100, on selle piirkonna väärtus riigi keskmisest suurem.

Tööhõive tertsiaar- ehk teenindussektoris hõlmab tarnetegevusi, näiteks jae- ja hulgimüük, transport ja turustamine, restoranid, bürooteenused, meedia, turism, kindlustus, pangandus, tervishoid ja õigusabi. Kaardil on näidatud teenindussektori tööhõive osakaal piirkondade kogutööhõives riigi keskmise suhtes. Riigi keskmine on 100. Kui näitaja väärtus on alla 100, on selle piirkonna väärtus riigi keskmisest väiksem. Kui näitaja väärtus on üle 100, on selle piirkonna väärtus riigi keskmisest suurem.

Avamere torujuhe (tuntud ka kui allveetorujuhe) on merepõhjale või selle alla kaevikusse paigaldatud torujuhe. Mõnel juhul on torujuhe enamasti maismaal, kuid kohati läbib see veealasid, näiteks väikeseid meresid, väinasid ja jõgesid. Allveetorujuhtmeid kasutatakse eeskätt nafta või gaasi transportimiseks, kuid oluline on ka vee transport. Kaardil on näidatud eri Euroopa riikide avamere torujuhtme trass ja tegevusseisund. Teave on koostatud nii ELi liikmesriikide kui ka Norra ja Ühendkuningriigi mitmest allikast saadud andmestike koondamise ja ühtlustamise tulemusel.

Meresidekaabel on maismaajaamade vaheline merepõhja paigaldatud kaabel, mis edastab sidesignaale üle ookeani- ja merealade. Kaardil on näidatud Maltalt pärit või selle vesi läbivate sidekaablite tegelikud trassid. Teabe esitas Rahvusvahelise Ookeaniinstituudi Malta Operatiivkeskus (Malta Ülikool/Füüsikalise okeanograafia osakond) ning see pärines asutustelt Transport Malta-Maritime Division (endine Malta Mereamet).

Meresidekaabel on maismaajaamade vaheline merepõhja paigaldatud kaabel, mis edastab sidesignaale üle ookeani- ja merealade. Kaardil on näidatud SIGCablesi sidekaablite tegelikud trassid, mille esitas Orange.

Meresidekaabel on maismaajaamade vaheline merepõhja paigaldatud kaabel, mis edastab sidesignaale üle ookeani- ja merealade. Kaardil on näidatud Saksamaa sidekaablite tegelikud trassid, mille esitas Föderaalne Merendus- ja Hüdrograafiaamet (BSH Contis).

Euroopa sadamad on olulised väravad, mis ühendavad Euroopa transpordikoridore ülejäänud maailmaga. 74% kaupadest siseneb Euroopasse ja väljub Euroopast meritsi. Kaardil on näidatud igasse sadamasse toodavate ja sealt väljaviidavate kaupade kogubrutokaal (mis hõlmab ka pakendit ja sõidukit, millega kaupa veetakse).

Euroopa mered on olulised mereliikluse sõlmpunktid. Teadmised selle kohta, kus laevaliiklus toimub, on äärmiselt tähtsad selleks, et mereruumi planeerida (nt avamere tuulepargid ning merekaablid ja merealused torujuhtmed) ning et hinnata inimtegevuse (nt kalapüük, avamerel toimuv ehitustegevus) mõju mereökosüsteemidele. Kaardil on näidatud Euroopa merede liiklustihedust 2021.aastal järgmise laevaliigi kohta: kalalaevad. Laevaliikluse tihedust on väljendatud tundide arvuna, mille laevad veedavad ühes kuus igal ruutkilomeetril. Kaart koostati suure andmekogumi põhjal, mis koosnes automaatse identifitseerimissüsteemi (AIS) sõnumitest laevade transponderite asukohtade kohta. Selleks kasutati uudset suurandmete analüüsi töövoogu, mille töötas välja portaali EMODnet Human Activities meeskond.

Euroopa mered on olulised mereliikluse sõlmpunktid. Teadmised selle kohta, kus laevaliiklus toimub, on äärmiselt tähtsad selleks, et mereruumi planeerida (nt avamere tuulepargid ning merekaablid ja merealused torujuhtmed) ning et hinnata inimtegevuse (nt kalapüük, avamerel toimuv ehitustegevus) mõju mereökosüsteemidele. Kaardil on näidatud Euroopa merede liiklustihedust 2021.aastal järgmise laevaliigi kohta: kaubalaevad. Laevaliikluse tihedust on väljendatud tundide arvuna, mille laevad veedavad ühes kuus igal ruutkilomeetril. Kaart koostati suure andmekogumi põhjal, mis koosnes automaatse identifitseerimissüsteemi (AIS) sõnumitest laevade transponderite asukohtade kohta. Selleks kasutati uudset suurandmete analüüsi töövoogu, mille töötas välja portaali EMODnet Human Activities meeskond.

Euroopa mered on olulised mereliikluse sõlmpunktid. Teadmised selle kohta, kus laevaliiklus toimub, on äärmiselt tähtsad selleks, et mereruumi planeerida (nt avamere tuulepargid ning merekaablid ja merealused torujuhtmed) ning et hinnata inimtegevuse (nt kalapüük, avamerel toimuv ehitustegevus) mõju mereökosüsteemidele. Kaardil on näidatud Euroopa merede liiklustihedust 2021.aastal järgmise laevaliigi kohta: kiirlaevad. Laevaliikluse tihedust on väljendatud tundide arvuna, mille laevad veedavad ühes kuus igal ruutkilomeetril. Kaart koostati suure andmekogumi põhjal, mis koosnes automaatse identifitseerimissüsteemi (AIS) sõnumitest laevade transponderite asukohtade kohta. Selleks kasutati uudset suurandmete analüüsi töövoogu, mille töötas välja portaali EMODnet Human Activities meeskond.

Euroopa mered on olulised mereliikluse sõlmpunktid. Teadmised selle kohta, kus laevaliiklus toimub, on äärmiselt tähtsad selleks, et mereruumi planeerida (nt avamere tuulepargid ning merekaablid ja merealused torujuhtmed) ning et hinnata inimtegevuse (nt kalapüük, avamerel toimuv ehitustegevus) mõju mereökosüsteemidele. Kaardil on näidatud Euroopa merede liiklustihedust 2021.aastal järgmise laevaliigi kohta: lõbusõidulaevad. Laevaliikluse tihedust on väljendatud tundide arvuna, mille laevad veedavad ühes kuus igal ruutkilomeetril. Kaart koostati suure andmekogumi põhjal, mis koosnes automaatse identifitseerimissüsteemi (AIS) sõnumitest laevade transponderite asukohtade kohta. Selleks kasutati uudset suurandmete analüüsi töövoogu, mille töötas välja portaali EMODnet Human Activities meeskond.

Euroopa mered on olulised mereliikluse sõlmpunktid. Teadmised selle kohta, kus laevaliiklus toimub, on äärmiselt tähtsad selleks, et mereruumi planeerida (nt avamere tuulepargid ning merekaablid ja merealused torujuhtmed) ning et hinnata inimtegevuse (nt kalapüük, avamerel toimuv ehitustegevus) mõju mereökosüsteemidele. Kaardil on näidatud Euroopa merede liiklustihedust 2021.aastal järgmise laevaliigi kohta: muu. Laevaliikluse tihedust on väljendatud tundide arvuna, mille laevad veedavad ühes kuus igal ruutkilomeetril. Kaart koostati suure andmekogumi põhjal, mis koosnes automaatse identifitseerimissüsteemi (AIS) sõnumitest laevade transponderite asukohtade kohta. Selleks kasutati uudset suurandmete analüüsi töövoogu, mille töötas välja portaali EMODnet Human Activities meeskond.

Euroopa mered on olulised mereliikluse sõlmpunktid. Teadmised selle kohta, kus laevaliiklus toimub, on äärmiselt tähtsad selleks, et mereruumi planeerida (nt avamere tuulepargid ning merekaablid ja merealused torujuhtmed) ning et hinnata inimtegevuse (nt kalapüük, avamerel toimuv ehitustegevus) mõju mereökosüsteemidele. Kaardil on näidatud Euroopa merede liiklustihedust 2021.aastal järgmise laevaliigi kohta: puksiirid. Laevaliikluse tihedust on väljendatud tundide arvuna, mille laevad veedavad ühes kuus igal ruutkilomeetril. Kaart koostati suure andmekogumi põhjal, mis koosnes automaatse identifitseerimissüsteemi (AIS) sõnumitest laevade transponderite asukohtade kohta. Selleks kasutati uudset suurandmete analüüsi töövoogu, mille töötas välja portaali EMODnet Human Activities meeskond.

Euroopa mered on olulised mereliikluse sõlmpunktid. Teadmised selle kohta, kus laevaliiklus toimub, on äärmiselt tähtsad selleks, et mereruumi planeerida (nt avamere tuulepargid ning merekaablid ja merealused torujuhtmed) ning et hinnata inimtegevuse (nt kalapüük, avamerel toimuv ehitustegevus) mõju mereökosüsteemidele. Kaardil on näidatud Euroopa merede liiklustihedust 2021.aastal järgmise laevaliigi kohta: purjelaevad. Laevaliikluse tihedust on väljendatud tundide arvuna, mille laevad veedavad ühes kuus igal ruutkilomeetril. Kaart koostati suure andmekogumi põhjal, mis koosnes automaatse identifitseerimissüsteemi (AIS) sõnumitest laevade transponderite asukohtade kohta. Selleks kasutati uudset suurandmete analüüsi töövoogu, mille töötas välja portaali EMODnet Human Activities meeskond.

Euroopa mered on olulised mereliikluse sõlmpunktid. Teadmised selle kohta, kus laevaliiklus toimub, on äärmiselt tähtsad selleks, et mereruumi planeerida (nt avamere tuulepargid ning merekaablid ja merealused torujuhtmed) ning et hinnata inimtegevuse (nt kalapüük, avamerel toimuv ehitustegevus) mõju mereökosüsteemidele. Kaardil on näidatud Euroopa merede liiklustihedust 2021.aastal järgmise laevaliigi kohta: reisilaevad. Laevaliikluse tihedust on väljendatud tundide arvuna, mille laevad veedavad ühes kuus igal ruutkilomeetril. Kaart koostati suure andmekogumi põhjal, mis koosnes automaatse identifitseerimissüsteemi (AIS) sõnumitest laevade transponderite asukohtade kohta. Selleks kasutati uudset suurandmete analüüsi töövoogu, mille töötas välja portaali EMODnet Human Activities meeskond.

Euroopa mered on olulised mereliikluse sõlmpunktid. Teadmised selle kohta, kus laevaliiklus toimub, on äärmiselt tähtsad selleks, et mereruumi planeerida (nt avamere tuulepargid ning merekaablid ja merealused torujuhtmed) ning et hinnata inimtegevuse (nt kalapüük, avamerel toimuv ehitustegevus) mõju mereökosüsteemidele. Kaardil on näidatud Euroopa merede liiklustihedust 2021.aastal järgmise laevaliigi kohta: sõja- ja patrull-laevad. Laevaliikluse tihedust on väljendatud tundide arvuna, mille laevad veedavad ühes kuus igal ruutkilomeetril. Kaart koostati suure andmekogumi põhjal, mis koosnes automaatse identifitseerimissüsteemi (AIS) sõnumitest laevade transponderite asukohtade kohta. Selleks kasutati uudset suurandmete analüüsi töövoogu, mille töötas välja portaali EMODnet Human Activities meeskond.

Euroopa mered on olulised mereliikluse sõlmpunktid. Teadmised selle kohta, kus laevaliiklus toimub, on äärmiselt tähtsad selleks, et mereruumi planeerida (nt avamere tuulepargid ning merekaablid ja merealused torujuhtmed) ning et hinnata inimtegevuse (nt kalapüük, avamerel toimuv ehitustegevus) mõju mereökosüsteemidele. Kaardil on näidatud Euroopa merede liiklustihedust 2021.aastal järgmise laevaliigi kohta: süvendus- või veealuste operatsioonide laevad. Laevaliikluse tihedust on väljendatud tundide arvuna, mille laevad veedavad ühes kuus igal ruutkilomeetril. Kaart koostati suure andmekogumi põhjal, mis koosnes automaatse identifitseerimissüsteemi (AIS) sõnumitest laevade transponderite asukohtade kohta. Selleks kasutati uudset suurandmete analüüsi töövoogu, mille töötas välja portaali EMODnet Human Activities meeskond.

Euroopa mered on olulised mereliikluse sõlmpunktid. Teadmised selle kohta, kus laevaliiklus toimub, on äärmiselt tähtsad selleks, et mereruumi planeerida (nt avamere tuulepargid ning merekaablid ja merealused torujuhtmed) ning et hinnata inimtegevuse (nt kalapüük, avamerel toimuv ehitustegevus) mõju mereökosüsteemidele. Kaardil on näidatud Euroopa merede liiklustihedust 2021.aastal järgmise laevaliigi kohta: tankerid. Laevaliikluse tihedust on väljendatud tundide arvuna, mille laevad veedavad ühes kuus igal ruutkilomeetril. Kaart koostati suure andmekogumi põhjal, mis koosnes automaatse identifitseerimissüsteemi (AIS) sõnumitest laevade transponderite asukohtade kohta. Selleks kasutati uudset suurandmete analüüsi töövoogu, mille töötas välja portaali EMODnet Human Activities meeskond.

Euroopa mered on olulised mereliikluse sõlmpunktid. Teadmised selle kohta, kus laevaliiklus toimub, on äärmiselt tähtsad selleks, et mereruumi planeerida (nt avamere tuulepargid ning merekaablid ja merealused torujuhtmed) ning et hinnata inimtegevuse (nt kalapüük, avamerel toimuv ehitustegevus) mõju mereökosüsteemidele. Kaardil on näidatud Euroopa merede liiklustihedust 2021.aastal järgmise laevaliigi kohta: teadmata liigid. Laevaliikluse tihedust on väljendatud tundide arvuna, mille laevad veedavad ühes kuus igal ruutkilomeetril. Kaart koostati suure andmekogumi põhjal, mis koosnes automaatse identifitseerimissüsteemi (AIS) sõnumitest laevade transponderite asukohtade kohta. Selleks kasutati uudset suurandmete analüüsi töövoogu, mille töötas välja portaali EMODnet Human Activities meeskond.

Euroopa mered on olulised mereliikluse sõlmpunktid. Teadmised selle kohta, kus laevaliiklus toimub, on äärmiselt tähtsad selleks, et mereruumi planeerida (nt avamere tuulepargid ning merekaablid ja merealused torujuhtmed) ning et hinnata inimtegevuse (nt kalapüük, avamerel toimuv ehitustegevus) mõju mereökosüsteemidele. Kaardil on näidatud Euroopa merede liiklustihedust 2021.aastal järgmise laevaliigi kohta: teeninduslaevad. Laevaliikluse tihedust on väljendatud tundide arvuna, mille laevad veedavad ühes kuus igal ruutkilomeetril. Kaart koostati suure andmekogumi põhjal, mis koosnes automaatse identifitseerimissüsteemi (AIS) sõnumitest laevade transponderite asukohtade kohta. Selleks kasutati uudset suurandmete analüüsi töövoogu, mille töötas välja portaali EMODnet Human Activities meeskond.

Euroopa mered on olulised mereliikluse sõlmpunktid. Teadmised selle kohta, kus laevaliiklus toimub, on äärmiselt tähtsad selleks, et mereruumi planeerida (nt avamere tuulepargid ning merekaablid ja merealused torujuhtmed) ning et hinnata inimtegevuse (nt kalapüük, avamerel toimuv ehitustegevus) mõju mereökosüsteemidele. Kaardil on näidatud Euroopa merede liiklustihedust 2021.aastal. Laevaliikluse tihedust on väljendatud tundide arvuna, mille laevad veedavad ühes kuus igal ruutkilomeetril. Kaart koostati suure andmekogumi põhjal, mis koosnes automaatse identifitseerimissüsteemi (AIS) sõnumitest laevade transponderite asukohtade kohta. Selleks kasutati uudset suurandmete analüüsi töövoogu, mille töötas välja portaali EMODnet Human Activities meeskond. Kaardil on näidatud peamisi transpordimarsruute, püügipiirkondi ja avamere ehitusalasid. Euroopa mereatlas sisaldab ühtlasi laevaliikidel põhinevaid (nt kaubalaevad, kalalaevad, süvendus- ja veealuste operatsioonide laevad jm) liiklustiheduse kaarte, mis annavad teavet selle kohta, kus asjaomane tegevus toimub.

MarineTraffic.com – Euroopa mered on olulised mereliikluse sõlmpunktid. Teadmised selle kohta, kus laevaliiklus toimub, on äärmiselt tähtsad selleks, et mereruumi planeerida (nt avamere tuulepargid ning merekaablid ja merealused torujuhtmed) ning et hinnata inimtegevuse (nt kalapüük, avamerel toimuv ehitustegevus) mõju mereökosüsteemidele. Kaardil on näidatud laevade asukohtade kohta kogutud teavet, mille eesmärk oli luua liiklustiheduse kaardid, et kõigil oleks võimalik saada ülevaade maailma kõige enam kasutatud mereteedest.

Kaardil on näidatud Euroopa meremagistraale. Meremagistraalide eesmärk on edendada keskkonnasäästlikke, elujõulisi, atraktiivseid ja tõhusaid meretranspordiühendusi, mis on lõimitud kogu transpordiahelasse. Euroopa Komisjon tegi ettepaneku arendada meremagistraale tõelise konkurentsivõimelise alternatiivina maismaatranspordile. Nende rakendamine peaks aitama ELi transpordisüsteemi tasakaalustada.

kaardil on näidatud kõiki olulisi regulaarseid rahvusvahelisi parvlaevaliine ja kõiki riiklikke parvlaevaliine, millel on suur tähtsus riikliku teede- ja raudteevõrgu ühendamisel.

Euroopa sadamad on olulised väravad, mis ühendavad Euroopa transpordikoridore ülejäänud maailmaga. 74% kaupadest siseneb Euroopasse ja väljub Euroopast meritsi. Sadamad pole aga kasulikud üksnes kaupade transportimiseks, vaid kujutavad endast ka traditsioonilise ja taastuvenergia tarnekeskusi. Samuti suurendavad sadamad tööhõivet ning hinnanguliselt läbib Euroopa sadamaid igal aastal 400miljonit laevale minevat ja laevalt lahkuvat reisijat. Kaardil on näidatud ELi peamiste sadamate asukohti. Kaart on koostatud selliste andmekogumite koondamise ja ühtlustamise tulemusel, mille on Eurostatile esitanud ELi liikmesriikide, Ühendkuningriigi ja Norra sadamad.

Euroopa sadamad on olulised väravad, mis ühendavad Euroopa transpordikoridore ülejäänud maailmaga. 74% kaupadest siseneb Euroopasse ja väljub Euroopast meritsi. Kaardil on näidatud kaubavedu ELi peamistes sadamates. Andmed on esitatud tuhandetes tonnides kauba liigi ja suuna kohta.

Euroopa sadamad on olulised väravad, mis ühendavad Euroopa transpordikoridore ülejäänud maailmaga. 74% kaupadest siseneb Euroopasse ja väljub Euroopast meritsi. Sadamad pole aga kasulikud üksnes kaupade transportimiseks, vaid kujutavad endast ka traditsioonilise ja taastuvenergia tarnekeskusi. Samuti suurendavad sadamad tööhõivet ning hinnanguliselt läbib Euroopa sadamaid igal aastal 400miljonit laevale minevat ja laevalt lahkuvat reisijat. Kaardil on näidatud merelaevaliiklust ELi peamistes sadamates.

Euroopa sadamad on olulised väravad, mis ühendavad Euroopa transpordikoridore ülejäänud maailmaga. Hinnanguliselt läbib Euroopa sadamaid igal aastal 400miljonit laevale minevat ja laevalt lahkuvat reisijat. Kaardil on näidatud reisijate arvu ELi peamistes sadamates. Andmed on esitatud tuhandetes reisijates (v.a ristlusreisijad) suuna ja veoliikide kaupa.

Euroopa sadamad on olulised väravad, mis ühendavad Euroopa transpordikoridore ülejäänud maailmaga. Hinnanguliselt läbib Euroopa sadamaid igal aastal 400miljonit laevale minevat ja laevalt lahkuvat reisijat. Kaardil on näidatud reisijate arvu sadamate kaupa.

Euroopa sadamad on olulised väravad, mis ühendavad Euroopa transpordikoridore ülejäänud maailmaga. 74% kaupadest siseneb Euroopasse ja väljub Euroopast meritsi. Sadamad pole aga kasulikud üksnes kaupade transportimiseks, vaid kujutavad endast ka traditsioonilise ja taastuvenergia tarnekeskusi. Samuti suurendavad sadamad tööhõivet ning hinnanguliselt läbib Euroopa sadamaid igal aastal 400miljonit laevale minevat ja laevalt lahkuvat reisijat. Kaardil on näidatud Euroopa sadamaid, mis on esitatud ÜRO asukohakoodide loetelus.

Kaardil on näidatud registreeritud autode arvu muutust 1000 elaniku kohta mereäärsetes linnades ja suurlinnades. See näitaja on saadud Euroopa statistikasüsteemi kaudu kogutud muutujate põhjal. Euroopa linnade kohta koguti andmeid selleks, et aidata kaasa elukvaliteedi parandamisele linnades. See soodustab kogemuste vahetamist Euroopa linnade vahel; aitab kindlaks teha parimad tavad; hõlbustab võrdlusanalüüside tegemist Euroopa tasandil ning annab teavet dünaamika kohta linnades ning linnade ja nende ümbruse vahel.

Kaardil on näidatud üleeuroopalisse energiavõrku (TEN-E) kuuluvaid elektrivõrke. Üleeuroopalise energiavõrgu (TEN-E) strateegia keskmes on ELi riikide energiataristute ühendamine. Üleeuroopalised energiavõrgud on Euroopa Liidu energiapoliitika üldeesmärkide lahutamatu osa, sest need suurendavad elektri- ja gaasiturgude konkurentsivõimet, tugevdavad energiavarustuskindlust ja kaitsevad keskkonda.

Rahvusvaheline Akvaariumide Foorum (International Aquarium Forum) – kaardil on esitatud üle 100Euroopas asuva avaliku akvaariumi, mille Rahvusvaheline Akvaariumide Foorum on oma nimekirja lisanud. Akvaariumikülastus on alati rikastav kogemus. Meresõitjate elulood, mereloomade füsioloogia, ökoloogiafaktid eri mereelupaikade kohta ja merede puhtana hoidmise tähtsus on vaid mõned näited teabe kohta, mida akvaariumidest saada võib.

Turism on rannikupiirkondades oluline majandust edendav tegur, aga see võib kogukondi ja ökosüsteeme ka kahjulikult mõjutada. Et hinnata seda mõju ja töötada välja kestlik rannikuturismi juhtimine, tuleb turismi muutumist Euroopa rannikutel jälgida. Üks viis selle tegemiseks on mõõta rannikupiirkondades ettevõtete, tubade ja voodikohtade arvu. Kaardil on näidatud ettevõtete, tubade ja voodikohtade arvu rannikupiirkondades ja muudes piirkondades (alates 2012.aastast). Lisateave

European Maritime Heritage – kaardil on näidatud Euroopa peamisi meremuuseume, sealhulgas neid, mille on loetlenud organisatsioon European Maritime Heritage (EMH). Euroopa meremuuseumid pakuvad ainulaadseid võimalusi teadmiste saamiseks meie merenduse ajaloo kohta. Need tagavad, et iidseid ja ajaloosi artefakte ning laevu säilitatakse optimaalsetes tingimustes ja et need on üldise huvi, akadeemiliste uuringute ja üldhariduse eesmärkidel kättesaadavad.

Turism on rannikupiirkondades oluline majandust edendav tegur, aga see võib kogukondi ja ökosüsteeme ka kahjulikult mõjutada. Et hinnata seda mõju ja töötada välja kestlik rannikuturismi juhtimine, tuleb turismi muutumist Euroopa rannikutel jälgida. Üks viis selle tegemiseks on mõõta rannikupiirkondade majutusettevõtetes veedetud ööde arvu. Kaardil on näidatud majutusettevõtetes veedetud ööde arvu rannikupiirkondades ja muudes piirkondades (alates 2012.aastast). Lisateave

Kaart annab ülevaate Euroopa rannikute suplusvete kvaliteedist (nt väga hea, hea, piisav ja halb). Kaart põhineb 1990.–2022.aasta andmetel, mille esitasid ELi liikmesriigid (EL28) ja mille avaldas Euroopa Keskkonnaagentuur.

UNESCO – kaardil on esitatud UNESCO maailmapärandi nimekirja kantud mere- ja rannikuobjektid, mida Euroopas ja mujal maailmas külastada. Kaardi abil saate õppida tundma ajalugu ning rännata seeläbi ajas tagasi, et meie ühiskondi ja nende rikkalikku pärandit kultuurilisest, sotsiaalsest, keskkonnaalasest ja majanduslikust seisukohast paremini mõista. Maailmapärandi nimekirja kantud objektid on maailmapärandi komitee hinnangul äärmiselt olulised kogu inimkonnale.

Kaardil on näidatud hotellides, sarnastes ettevõtetes ja kõigis muudes ühismajutusettevõtetes (näiteks laagripaigad) pakutavate voodikohtade arvu aastast muutust (protsentides) ruutkilomeetri kohta aastatel 1990–2011.

Kaardil on näidatud Euroopa Komisjoni algatatud integreeritud mereseire projektide elluviimise kohti Euroopas vastavalt Euroopa Komisjoni esitatud teabele. Integreeritud mereseire pakub asjakohastele avaliku sektori asutustele Euroopa Liidu, piirkonna ja riigi tasandil võimalust sektoritevaheliseks ja piiriüleseks teabevahetuseks, et tegevust ja sündmusi merel selgelt mõista. Mereseire integreerimine on hädavajalik, et tagada ohutumad, turvalisemad ja puhtamad mered. Need on põhieeldused jätkusuutliku majanduskasvu edendamiseks üleilmastuvas maailmas.

Kaardil on näidatud naftareostustõrjelaevade asukohti ja laevade reostunud vee mahutavust (kuupmeetrites) 2013.aastal, tuginedes Euroopa Meresõiduohutuse Ameti (EMSA) esitatud teabele. Kuna veetakse tohutuid naftakoguseid, on õnnetustega kaasnenud ulatuslikku naftareostust. Merekeskkonnas on naftareostusel väga kahjulik mõju, eelkõige mereimetajate ja -lindude elule. Kuna nafta on mereveest väiksema tihedusega, moodustab see merepinnale õhukese kihi, mida kutsutakse naftalaiguks. Veepinnal hõljuv nafta jääb mereimetajate ja -lindude karvastiku ja sulestiku külge, kaotades nende isoleerivad ja vetthülgavad omadused ning muutes loomad ja linnud külmas ja karmis keskkonnas kaitsetuks. Samuti võivad loomad ja linnud saada mürgituse, kui nad end puhastada püüdes naftat all neelavad. Euroopa Meresõiduohutuse Amet (EMSA) on loonud merereostustõrjelaevade võrgustiku, mis võimaldab naftareostust kiirelt ja tõhusalt kõrvaldada.

Kaardil on näidatud 2007.–2008.aasta oluliste naftareostuse juhtumite toimumiskohti Euroopa meredes, tuginedes Euroopa Meresõiduohutuse Ameti (EMSA) andmetele. Merekeskkonnas on naftareostusel väga kahjulik mõju, eelkõige mereimetajate ja -lindude elule. Kuna nafta on mereveest väiksema tihedusega, moodustab see merepinnale õhukese kihi, mida kutsutakse naftalaiguks. Veepinnal hõljuv nafta jääb mereimetajate ja -lindude karvastiku ja sulestiku külge, kaotades nende isoleerivad ja vetthülgavad omadused ning muutes loomad ja linnud külmas ja karmis keskkonnas kaitsetuks. Samuti võivad loomad ja linnud saada mürgituse, kui nad end puhastada püüdes naftat all neelavad. Kuna veetakse tohutuid naftakoguseid, on õnnetustega kaasnenud ulatuslikku naftareostust.

Kaardil on näidatud laevaõnnetuste sagedust Euroopa Liidu riike ümbritsevatel meredel, tuginedes Euroopa Meresõiduohutuse Ameti (EMSA) 2009.aasta andmetele. Teguritel nagu ilm, rannajoone laad ja liiklustihedus on märkimisväärne mõju piirkonnas toimuvate õnnetuste arvule ja liikidele. Euroopa meresõidu turvalisus on ühine vajadus, mille eest tuleb ELis heaolu ja jõukuse tagamiseks hoolitseda. Seetõttu on rannikuvalvel meie ühiskonnas suur tähtsus.

Kaardil on näidatud ammooniumi kontsentratsiooni veekogudes 2010.aasta kevadel. Termin „ammoniaak“ viitab kahele keemilisele vormile, mis on vees tasakaalus (ioniseerimata NH₃ ja ioniseeritud NH₄⁺). See on levinud tööstuskemikaal paljude lämmastikku sisaldavate orgaaniliste ja anorgaaniliste kemikaalide sünteesimiseks ning väetiste tootmiseks; samuti kasutatakse seda ennast väetisena, viies seda otse mulda, näiteks kastetava puuvilla puhul. Kõige sagemini satub ammoniaak pinna- ja põhjavette olme- ja tööstusreovee kaudu. Termin „ammoniaak“ viitab kahele keemilisele vormile, mis on vees tasakaalus (ioniseerimata NH₃ ja ioniseeritud NH₄⁺). Kuigi ammoniaak on eluks vajalik toitaine, võib üleliigne ammoniaak organismis akumuleeruda ning põhjustada muutusi ainevahetuses või suurendada keha pH-d. Näiteks arvatakse, et ammoniaagi toksilisus on üks peamisi seletamatute kadude põhjusi kalahaudejaamades.

Kaardil on näidatud ammooniumi kontsentratsiooni veekogudes 2010.aasta sügisel. Termin „ammoniaak“ viitab kahele keemilisele vormile, mis on vees tasakaalus (ioniseerimata NH₃ ja ioniseeritud NH₄⁺). See on levinud tööstuskemikaal paljude lämmastikku sisaldavate orgaaniliste ja anorgaaniliste kemikaalide sünteesimiseks ning väetiste tootmiseks; samuti kasutatakse seda ennast väetisena, viies seda otse mulda, näiteks kastetava puuvilla puhul. Kõige sagemini satub ammoniaak pinna- ja põhjavette olme- ja tööstusreovee kaudu. Termin „ammoniaak“ viitab kahele keemilisele vormile, mis on vees tasakaalus (ioniseerimata NH₃ ja ioniseeritud NH₄⁺). Kuigi ammoniaak on eluks vajalik toitaine, võib üleliigne ammoniaak organismis akumuleeruda ning põhjustada muutusi ainevahetuses või suurendada keha pH-d. Näiteks arvatakse, et ammoniaagi toksilisus on üks peamisi seletamatute kadude põhjusi kalahaudejaamades.

Kaardil on näidatud ammooniumi kontsentratsiooni veekogudes 2010.aasta suvel. Termin „ammoniaak“ viitab kahele keemilisele vormile, mis on vees tasakaalus (ioniseerimata NH₃ ja ioniseeritud NH₄⁺). See on levinud tööstuskemikaal paljude lämmastikku sisaldavate orgaaniliste ja anorgaaniliste kemikaalide sünteesimiseks ning väetiste tootmiseks; samuti kasutatakse seda ennast väetisena, viies seda otse mulda, näiteks kastetava puuvilla puhul. Kõige sagemini satub ammoniaak pinna- ja põhjavette olme- ja tööstusreovee kaudu. Termin „ammoniaak“ viitab kahele keemilisele vormile, mis on vees tasakaalus (ioniseerimata NH₃ ja ioniseeritud NH₄⁺). Kuigi ammoniaak on eluks vajalik toitaine, võib üleliigne ammoniaak organismis akumuleeruda ning põhjustada muutusi ainevahetuses või suurendada keha pH-d. Näiteks arvatakse, et ammoniaagi toksilisus on üks peamisi seletamatute kadude põhjusi kalahaudejaamades.

Kaardil on näidatud ammooniumi kontsentratsiooni veekogudes 2010.aasta talvel. Termin „ammoniaak“ viitab kahele keemilisele vormile, mis on vees tasakaalus (ioniseerimata NH₃ ja ioniseeritud NH₄⁺). See on levinud tööstuskemikaal paljude lämmastikku sisaldavate orgaaniliste ja anorgaaniliste kemikaalide sünteesimiseks ning väetiste tootmiseks; samuti kasutatakse seda ennast väetisena, viies seda otse mulda, näiteks kastetava puuvilla puhul. Kõige sagemini satub ammoniaak pinna- ja põhjavette olme- ja tööstusreovee kaudu. Termin „ammoniaak“ viitab kahele keemilisele vormile, mis on vees tasakaalus (ioniseerimata NH₃ ja ioniseeritud NH₄⁺). Kuigi ammoniaak on eluks vajalik toitaine, võib üleliigne ammoniaak organismis akumuleeruda ning põhjustada muutusi ainevahetuses või suurendada keha pH-d. Näiteks arvatakse, et ammoniaagi toksilisus on üks peamisi seletamatute kadude põhjusi kalahaudejaamades.

Kaardil on näidatud fosfaatide kontsentratsiooni veekogudes 2012-2017.aasta kevadel. Fosfaadid on keemilised ühendid, mis sisaldavad fosforit. Need mõjutavad veekvaliteeti, põhjustades vetikate vohamist. Fosfaadid on toiduks vetikatele, mis hakkavad veeökosüsteemides kontrollimatult kasvama ja rikuvad tasakaalu, hävitades seeläbi muid eluvorme ja tekitades kahjulikke toksiine. Vetikate vohamine, mida kutsutakse veeõitsenguks, muudab vee häguseks, mistõttu teiste taimedeni jõuab vähem päikesevalgust ja mõnikord need hävivad. Kui vetikad surevad, siis kasutavad neid lagundavad bakterid ära vees lahustunud hapniku, tekitades hapnikupuuduse ja mõnikord lämmatades teised veeorganismid.

Kaardil on näidatud fosfaatide kontsentratsiooni veekogudes 2012-2017.aasta sügisel. Fosfaadid on keemilised ühendid, mis sisaldavad fosforit. Need mõjutavad veekvaliteeti, põhjustades vetikate vohamist. Fosfaadid on toiduks vetikatele, mis hakkavad veeökosüsteemides kontrollimatult kasvama ja rikuvad tasakaalu, hävitades seeläbi muid eluvorme ja tekitades kahjulikke toksiine. Vetikate vohamine, mida kutsutakse veeõitsenguks, muudab vee häguseks, mistõttu teiste taimedeni jõuab vähem päikesevalgust ja mõnikord need hävivad. Kui vetikad surevad, siis kasutavad neid lagundavad bakterid ära vees lahustunud hapniku, tekitades hapnikupuuduse ja mõnikord lämmatades teised veeorganismid.

Kaardil on näidatud fosfaatide kontsentratsiooni veekogudes 2012-2017.aasta suvel. Fosfaadid on keemilised ühendid, mis sisaldavad fosforit. Need mõjutavad veekvaliteeti, põhjustades vetikate vohamist. Fosfaadid on toiduks vetikatele, mis hakkavad veeökosüsteemides kontrollimatult kasvama ja rikuvad tasakaalu, hävitades seeläbi muid eluvorme ja tekitades kahjulikke toksiine. Vetikate vohamine, mida kutsutakse veeõitsenguks, muudab vee häguseks, mistõttu teiste taimedeni jõuab vähem päikesevalgust ja mõnikord need hävivad. Kui vetikad surevad, siis kasutavad neid lagundavad bakterid ära vees lahustunud hapniku, tekitades hapnikupuuduse ja mõnikord lämmatades teised veeorganismid.

Kaardil on näidatud fosfaatide kontsentratsiooni veekogudes 2012-2017.aasta talvel. Fosfaadid on keemilised ühendid, mis sisaldavad fosforit. Need mõjutavad veekvaliteeti, põhjustades vetikate vohamist. Fosfaadid on toiduks vetikatele, mis hakkavad veeökosüsteemides kontrollimatult kasvama ja rikuvad tasakaalu, hävitades seeläbi muid eluvorme ja tekitades kahjulikke toksiine. Vetikate vohamine, mida kutsutakse veeõitsenguks, muudab vee häguseks, mistõttu teiste taimedeni jõuab vähem päikesevalgust ja mõnikord need hävivad. Kui vetikad surevad, siis kasutavad neid lagundavad bakterid ära vees lahustunud hapniku, tekitades hapnikupuuduse ja mõnikord lämmatades teised veeorganismid.

Kaardil on näidatud klorofüll a esinemine Euroopa meredes talvel. Klorofülli kontsentratsiooni kasutatakse mikroskoopiliste taimede (fütoplanktoni) biomassi (koguse) näitajana. Erinevates vormides klorofüll seotakse pinnavees leiduvate vetikate ja muu fütoplanktoni elusrakkudes. Klorofüll on molekulaarsüsteemi peamine biokeemiline komponent, mis vastutab fotosünteesi ehk elutähtsa protsessi eest, mille käigus kasutatakse päikeseenergiat eluks vajaliku hapniku tootmiseks. Meredes ja ookeanides elava fütoplanktoni biomass ja liigid muutuvad aja jooksul ja aastaajati.

Kaardil on näidatud klorofüll a esinemine Euroopa meredes talvel. Klorofülli kontsentratsiooni kasutatakse mikroskoopiliste taimede (fütoplanktoni) biomassi (koguse) näitajana. Erinevates vormides klorofüll seotakse pinnavees leiduvate vetikate ja muu fütoplanktoni elusrakkudes. Klorofüll on molekulaarsüsteemi oluline biokeemiline komponent, mis vastutab fotosünteesi ehk elutähtsa protsessi eest, mille käigus kasutatakse päikeseenergiat eluks vajaliku hapniku tootmiseks. Meredes ja ookeanides elava fütoplanktoni biomass ja liigid muutuvad aja jooksul ja aastaajati.

Kaardil on näidatud klorofüll a esinemine Euroopa meredes sügisel. Klorofülli kontsentratsiooni kasutatakse mikroskoopiliste taimede (fütoplanktoni) biomassi (koguse) näitajana. Erinevates vormides klorofüll seotakse pinnavees leiduvate vetikate ja muu fütoplanktoni elusrakkudes. Klorofüll on molekulaarsüsteemi oluline biokeemiline komponent, mis vastutab fotosünteesi ehk elutähtsa protsessi eest, mille käigus kasutatakse päikeseenergiat eluks vajaliku hapniku tootmiseks. Meredes ja ookeanides elava fütoplanktoni biomass ja liigid muutuvad aja jooksul ja aastaajati.

Kaardil on näidatud klorofüll a esinemine Euroopa meredes suvel. Klorofülli kontsentratsiooni kasutatakse mikroskoopiliste taimede (fütoplanktoni) biomassi (koguse) näitajana. Erinevates vormides klorofüll seotakse pinnavees leiduvate vetikate ja muu fütoplanktoni elusrakkudes. Klorofüll on molekulaarsüsteemi oluline biokeemiline komponent, mis vastutab fotosünteesi ehk elutähtsa protsessi eest, mille käigus kasutatakse päikeseenergiat eluks vajaliku hapniku tootmiseks. Meredes ja ookeanides elava fütoplanktoni biomass ja liigid muutuvad aja jooksul ja aastaajati.

Kaardil on näidatud hapniku kontsentratsiooni veekogudes 2012-2017.aasta kevadel. Lahustunud hapnik on veeorganismidele hädavajalik ning koos soolsuse ja temperatuuriga mõjutab see suurel määral elurikkust ja veekvaliteeti. Kui lahustunud hapniku kontsentratsioon langeb allapoole tavapärast taset, kannatab veekvaliteet ja kaasneda võib eutrofeerumine.

Kaardil on näidatud hapniku kontsentratsiooni veekogudes 2012-2017.aasta sügisel. Lahustunud hapnik on veeorganismidele hädavajalik ning koos soolsuse ja temperatuuriga mõjutab see suurel määral elurikkust ja veekvaliteeti. Kui lahustunud hapniku kontsentratsioon langeb allapoole tavapärast taset, kannatab veekvaliteet ja kaasneda võib eutrofeerumine.

Kaardil on näidatud hapniku kontsentratsiooni veekogudes 2012-2017.aasta suvel. Lahustunud hapnik on veeorganismidele hädavajalik ning koos soolsuse ja temperatuuriga mõjutab see suurel määral elurikkust ja veekvaliteeti. Kui lahustunud hapniku kontsentratsioon langeb allapoole tavapärast taset, kannatab veekvaliteet ja kaasneda võib eutrofeerumine.

Kaardil on näidatud hapniku kontsentratsiooni veekogudes 2012-2017.aasta talvel. Lahustunud hapnik on veeorganismidele hädavajalik ning koos soolsuse ja temperatuuriga mõjutab see suurel määral elurikkust ja veekvaliteeti. Kui lahustunud hapniku kontsentratsioon langeb allapoole tavapärast taset, kannatab veekvaliteet ja kaasneda võib eutrofeerumine.

Kaardil on näidatud pinnavees lahustunud anorgaanilise lämmastiku keskmine kontsentratsioon 2012.–2017.aasta kevadel. Lahustunud anorgaaniline lämmastik on veesambas lahustunud anorgaaniliste lämmastikuühendite (nitraat, nitrit ja ammoonium) kogum, mis on olulised toitained veetaimede ja vetikate kasvuks ookeanis. Kuna lämmastikku esineb looduses palju, võivad jõgede sissevoolud ning reovee ja muude väetiste äravool maapinnast põhjustada liigrohkust, mis võib kaasa tuua rannikuvee eutrofeerumise. See juhtub siis, kui toitainete liigrohkus põhjustab vetikate ja taimede vohamist (veeõitseng). Selline õitseng võib iseenesest olla toksiline ja lisaks tarbib see orgaanilise aine lagunemisel vees lahustunud hapnikku ning rasketes eutroofsetes tingimustes võib see kaasa tuua hüpoksilised või isegi anoksilised tingimused. Sellel võib olla surmav mõju kaladele ja teistele rannikumeres merepõhja lähedal elutsevatele organismidele.

Kaardil on näidatud pinnavees lahustunud anorgaanilise lämmastiku keskmine kontsentratsioon 2012.–2017.aasta sügisel. Lahustunud anorgaaniline lämmastik on veesambas lahustunud anorgaaniliste lämmastikuühendite (nitraat, nitrit ja ammoonium) kogum, mis on olulised toitained veetaimede ja vetikate kasvuks ookeanis. Kuna lämmastikku esineb looduses palju, võivad jõgede sissevoolud ning reovee ja muude väetiste äravool maapinnast põhjustada liigrohkust, mis võib kaasa tuua rannikuvee eutrofeerumise. See juhtub siis, kui toitainete liigrohkus põhjustab vetikate ja taimede vohamist (veeõitseng). Selline õitseng võib iseenesest olla toksiline ja lisaks tarbib see orgaanilise aine lagunemisel vees lahustunud hapnikku ning rasketes eutroofsetes tingimustes võib see kaasa tuua hüpoksilised või isegi anoksilised tingimused. Sellel võib olla surmav mõju kaladele ja teistele rannikumeres merepõhja lähedal elutsevatele organismidele.

Kaardil on näidatud pinnavees lahustunud anorgaanilise lämmastiku keskmine kontsentratsioon 2012.–2017.aasta suvel. Lahustunud anorgaaniline lämmastik on veesambas lahustunud anorgaaniliste lämmastikuühendite (nitraat, nitrit ja ammoonium) kogum, mis on olulised toitained veetaimede ja vetikate kasvuks ookeanis. Kuna lämmastikku esineb looduses palju, võivad jõgede sissevoolud ning reovee ja muude väetiste äravool maapinnast põhjustada liigrohkust, mis võib kaasa tuua rannikuvee eutrofeerumise. See juhtub siis, kui toitainete liigrohkus põhjustab vetikate ja taimede vohamist (veeõitseng). Selline õitseng võib iseenesest olla toksiline ja lisaks tarbib see orgaanilise aine lagunemisel vees lahustunud hapnikku ning rasketes eutroofsetes tingimustes võib see kaasa tuua hüpoksilised või isegi anoksilised tingimused. Sellel võib olla surmav mõju kaladele ja teistele rannikumeres merepõhja lähedal elutsevatele organismidele.

Kaardil on näidatud pinnavees lahustunud anorgaanilise lämmastiku keskmine kontsentratsioon 2012.–2017.aasta talvel. Lahustunud anorgaaniline lämmastik on veesambas lahustunud anorgaaniliste lämmastikuühendite (nitraat, nitrit ja ammoonium) kogum, mis on olulised toitained veetaimede ja vetikate kasvuks ookeanis. Kuna lämmastikku esineb looduses palju, võivad jõgede sissevoolud ning reovee ja muude väetiste äravool maapinnast põhjustada liigrohkust, mis võib kaasa tuua rannikuvee eutrofeerumise. See juhtub siis, kui toitainete liigrohkus põhjustab vetikate ja taimede vohamist (veeõitseng). Selline õitseng võib iseenesest olla toksiline ja lisaks tarbib see orgaanilise aine lagunemisel vees lahustunud hapnikku ning rasketes eutroofsetes tingimustes võib see kaasa tuua hüpoksilised või isegi anoksilised tingimused. Sellel võib olla surmav mõju kaladele ja teistele rannikumeres merepõhja lähedal elutsevatele organismidele.

Kaardil on näidatud silikaatide kontsentratsiooni veekogudes 2012-2017.aasta kevadel. Silikaadid on enamikus vetes levinud saasteained rohkete looduslike ainete tõttu, mis aja jooksul vees lahustuvad. Looduslikud füüsikalised ja keemilised murenemisprotsessid tekitavad samuti palju imeväikesi silikaatmaterjalide osakesi või kolloide. Kõik vetikad vajavad vees toitumiseks fosforit ja lämmastikku, aga üksnes ränivetikad vajavad kasvuks silikaate. Silikaatide suurenenud kontsentratsioon põhjustab toiduahela troofilistel tasemetel suurenenud tootmise. See on otseses seoses zooplanktoni ja kalade biomassi suurenemisega. Silikaatide suurenenud kontsentratsioon mõjutab vee ökosüsteemi ja inimeste võimalusi veesüsteemi kasutada.

Kaardil on näidatud silikaatide kontsentratsiooni veekogudes 2012-2017.aasta sügisel. Silikaadid on enamikus vetes levinud saasteained rohkete looduslike ainete tõttu, mis aja jooksul vees lahustuvad. Looduslikud füüsikalised ja keemilised murenemisprotsessid tekitavad samuti palju imeväikesi silikaatmaterjalide osakesi või kolloide. Kõik vetikad vajavad vees toitumiseks fosforit ja lämmastikku, aga üksnes ränivetikad vajavad kasvuks silikaate. Silikaatide suurenenud kontsentratsioon põhjustab toiduahela troofilistel tasemetel suurenenud tootmise. See on otseses seoses zooplanktoni ja kalade biomassi suurenemisega. Silikaatide suurenenud kontsentratsioon mõjutab vee ökosüsteemi ja inimeste võimalusi veesüsteemi kasutada.

Kaardil on näidatud silikaatide kontsentratsiooni veekogudes 2012-2017.aasta suvel. Silikaadid on enamikus vetes levinud saasteained rohkete looduslike ainete tõttu, mis aja jooksul vees lahustuvad. Looduslikud füüsikalised ja keemilised murenemisprotsessid tekitavad samuti palju imeväikesi silikaatmaterjalide osakesi või kolloide. Kõik vetikad vajavad vees toitumiseks fosforit ja lämmastikku, aga üksnes ränivetikad vajavad kasvuks silikaate. Silikaatide suurenenud kontsentratsioon põhjustab toiduahela troofilistel tasemetel suurenenud tootmise. See on otseses seoses zooplanktoni ja kalade biomassi suurenemisega. Silikaatide suurenenud kontsentratsioon mõjutab vee ökosüsteemi ja inimeste võimalusi veesüsteemi kasutada.

Kaardil on näidatud silikaatide kontsentratsiooni veekogudes 2012-2017.aasta talvel. Silikaadid on enamikus vetes levinud saasteained rohkete looduslike ainete tõttu, mis aja jooksul vees lahustuvad. Looduslikud füüsikalised ja keemilised murenemisprotsessid tekitavad samuti palju imeväikesi silikaatmaterjalide osakesi või kolloide. Kõik vetikad vajavad vees toitumiseks fosforit ja lämmastikku, aga üksnes ränivetikad vajavad kasvuks silikaate. Silikaatide suurenenud kontsentratsioon põhjustab toiduahela troofilistel tasemetel suurenenud tootmise. See on otseses seoses zooplanktoni ja kalade biomassi suurenemisega. Silikaatide suurenenud kontsentratsioon mõjutab vee ökosüsteemi ja inimeste võimalusi veesüsteemi kasutada.

Kaardil on näidatud tavaliselt ühe liigi tootmisele spetsialiseerunud karbikasvanduste asukohad. Karbid on vees elavad loomad, kellel on karp või karbilaadne väliskest. Toodangu põhikategooriad on ranna- ja jõekarbid, austrid, süda- ja kammkarbid. Karpide oluline omadus on võime filtreerida planktonit, puhastada merevett kõigist liigsetest mikroskoopilistest rohelistest taimedest ja parandada tõhusalt vee kvaliteeti. Kaardil toodud teabe esitas Euroshell.

Kaardil on esitatud teave magevee kalakasvanduste asukoha kohta ELis ja partnerriikides, kus andmed on kättesaadavad. Mõistet „kala“ kasutatakse luukalade (näiteks lõhe) ja kõhrkalade (näiteks haid) puhul. Selle vastand on karbid või muud veeloomad. Kasvatatakse mitmesuguseid liike ning samuti suureneb pidevalt kultuuri mitmekesisus. Kaart põhineb loomatervishoiunõudeid käsitleva nõukogu direktiivi 2006/88/EÜ raames kogutud andmetel; kõnealune direktiiv kohustab ELi liikmesriike loetlema kõik oma jurisdiktsiooni alla kuuluvad loa saanud vesiviljeluskohad. Saadaolevat teavet liikide kohta on ühtlustatud. Saadaval on filtrid järgmiste põhiliikide jaoks: karpkalad, merihundid, muud mageveetiigi kalad (koha, haug, ahven, linask jne – enamasti karplased), forell, lõhe (laskujad ja noorkalad), angerjas, tuurad, tilaapiad, dekoratiivkalad jm.

Kaardil on esitatud teave merevee kalakasvanduste asukoha kohta ELis ja partnerriikides (2017.aastal). Mõistet „kala“ kasutatakse luukalade (näiteks lõhe) ja kõhrkalade (näiteks haid) puhul. Selle vastand on karbid või muud veeloomad. Kalakasvatus on kogu maailmas laialt levinud ning kasvab kiiresti. Kasvatatakse mitmesuguseid liike ning samuti suureneb pidevalt kultuuri mitmekesisus. Kaart põhineb loomatervishoiunõudeid käsitleva nõukogu direktiivi 2006/88/EÜ raames kogutud andmetel; kõnealune direktiiv kohustab ELi liikmesriike loetlema kõik oma jurisdiktsiooni alla kuuluvad loa saanud vesiviljeluskohad.

Kaardil on näidatud vesiviljelustoodang riigiti tuhandetes tonnides alates 2008.aastast. Vesiviljelustoodang viitab (magevee või mere) veeorganismide (nt kalad, limused, vähid ja taimed) kontrollitavates tingimustes kasvatamisele inimestele kasutamiseks või tarbimiseks. Vesiviljelus tähendab sekkumist loomulikku kasvuprotsessi, näiteks varude pidev täiendamine, toitmine ja kaitse kiskjate eest. Vesiviljelusel on tähtis roll paljudes tärkava turumajandusega riikides, sest see võimaldab suurendada toidu tootmist, aidates samal ajal vähendada survet kalavarudele.

Kaardil on näidatud vesiviljelustoodang liigiti ja riigiti. Vesiviljelustoodang viitab (magevee või mere) veeorganismide (nt kalad, limused, vähid ja taimed) kontrollitavates tingimustes kasvatamisele inimestele kasutamiseks või tarbimiseks. Vesiviljelus tähendab sekkumist loomulikku kasvuprotsessi, näiteks varude pidev täiendamine, toitmine ja kaitse kiskjate eest. Vesiviljelusel on tähtis roll paljudes tärkava turumajandusega riikides, sest see võimaldab suurendada toidu tootmist, aidates samal ajal vähendada survet kalavarudele. Lisateave

Kaardil on näidatud makrovetikaid tootvad rajatised tootmismeetodi kaupa (maismaa-, avamere- ja rannikuvesiviljelus või saagi kogumine). Andmed on kogutud järgmistes riikides: Belgia, Eesti, Hispaania, Iirimaa, Itaalia, Norra, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Saksamaa, Taani ja Ühendkuningriik. Makrovetikad, tuntud ka kui mere suurvetikad, on sajandeid kuulunud Ida- ja Kagu-Aasia inimeste igapäevasele toidulauale. Praegusel ajal koguvad need üha rohkem populaarsust ka Euroopas mitmel muul otstarbel kui toit – farmaatsia- või kosmeetikatoodete, toiduainete või energia (biokütuse) lähtematerjalina. Ettevõtted üle kogu Euroopa koguvad, viljelevad või töötlevad neid nüüd selleks, et luua kõrge väärtusega tooteid.

Kaardil on näidatud mikrovetikate tootmisrajatised tootmismeetodite kaupa (fotobioreaktorid, avatud tiigid, fermenterid, fotobioreaktorid ja avatud tiigid, fotobioreaktorid ja fermenterid). Andmed on kogutud järgmistes riikides: Belgia, Eesti, Hispaania, Iirimaa, Itaalia, Norra, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Saksamaa, Taani ja Ühendkuningriik. Mikrovetikad on mikroskoopilised taimed, mida tavaliselt leidub magevee- ja meresüsteemides ning mis elavad nii veesambas kui ka setetes. Vetikate kogumine, viljelemine või töötlemine kõrge väärtusega toodete saamiseks võib olla hindamatu panus puhtama ja tervema keskkonna saavutamiseks. Seepärast on vetikate tootmine sinise biomajanduse oluline osa.